Suurpuhastus sinu elus: kuidas saada iseenda parimaks versiooniks?

Rahulolu valem on väga lihtne – meeldiv ja korrastatud keskkond ning muretu ja selge mõistus. Buduaar jagab sinuga nippe, kuidas enne suve algust kord majja lüüa ning vabaneda mõtetest ja kolast, mis takistavad sul olemast sinu parim versioon.

Mis on üleliigne kola?

Üleliigne kraam ei ole ainult see segadus, mis laiutab su magamistoas ja kirjutuslaual. Samamoodi on liigsed need depressiivsed mõtted, mis su kuklas pesitsevad ja sind tagasi hoiavad. Kui suudad vabaneda mõlemat sorti korralagedusest, on su elus ruumi suurematele ja parematele plaanidele ning asjadele.

Esimest tüüpi kila-kola: füüsilised asjad.

Vaata oma kodus ringi – kui mõni silmajäävatest esemetest langeb nendesse kategooriatesse, on tegu kasutu kolaga.

Sellesse gruppi kuuluvad:

- asjad, mida sa enam ei kasuta (need teksad, mis on sulle väikesed või suured; vanad ajakirjad ja ajalehed; sinu ammused koolivihikud),

- asjad, mille olemasolu oled unustanud (jah, need uisud, mis kapipõhjas vedelevad ja mida sa oled vaid korra kasutanud),

- asjad, mis on katki ja vajavad parandamist (tühjade patareidega kell, katkine korvpall),

- asjad, mis sulle enam ei meeldi (see erkroosa huulepulk, mida sa enam kunagi ei kanna, ja aastaid kasutuseta seisnud lõhnaõli).

Teist tüüpi kila-kola: psühholoogiline segadus

Kui mõni järgnevatest mõtetest on sind kimbutanud, peaksid võtma aega asjad enda jaoks selgeks mõelda.

Sellesse gruppi kuuluvad:

- probleemid, mille üle lihtsalt pole mõtet muretseda (mõtted stiilis „Kas ma leian kunagi selle õige?“),

- kahetsus (mõtted stiilis „Kui mu vanaema veel elus oli, oleksin pidanud veetma temaga rohkem aega.“),

- negatiivsed mõtted („Ma pole selle töö jaoks piisavalt hea.“),

- viha, mis põhjustab pingeid nii sinus endas kui ka suhetes teistega,

- üksildus (pidev tunne, et sul pole kellegi poole pöörduda),

Miks seda teha?

Kraamimine on tervislik!

Uuringud on näidanud, et sassis elukeskkond muudab inimesed haigustele vastuvõtlikumaks ja negatiivsetel mõtetel on täpselt samasugune mõju. Vabasta oma pea ja kodu stressitekitajatest. Korralagedus sinu majapidamises pole mitte ainult silmale kole, vaid kahjulik ka tervisele. Inimesed ei naudi toitu, kui ümberringi kuhjuvad pesemata nõude mäed. Samuti ei ole uneaeg kvaliteetne, kui voodini jõudmiseks pead läbi kahlama kantud riiete kuhjadest. Stress muudab su keha nõrgemaks ja haigustel ongi vaba voli.

Kodu korda!

Kõigepealt loo korda oma kodus. Vii läbi korralik inventuur ja viska ära üleliigne kraam. Järgi meie koristustööde nimekirja, et oma kodu läikima lüüa. Mida vähem tolmu ja mustust sinu kodus on, seda parem sinu tervisele.

- Puhasta tubade seinad ja laed. Eemalda neilt tolmuimejaga tolm. Köögis puhasta seinu puhastusvahendiga, et saada lahti rasvast. Kõigepealt testi mõnes varjulisemas kohas, et puhastusvahend poleks liiga kange ega kahjustaks seinu.

- Puhasta ja pese ära vaibad. Kui sa ise ei jõua ega taha sellega tegelda, vii need keemilisse puhastusse.

- Puhasta ja pese kangaga kaetud mööbliesemed. Vaata, et kangas poleks määrdunud ning ime pragude vahelt ära tolm.

- Võta kõikidelt pindadelt tolmu. 

- Pese ära aknad ja vaheta ära ka kardinad. 

- Pese hoolikalt kõik põrandapinnad.

- Poleeri metallpinnad pehmest kangast lapi ja poleerimisvahendiga.

- Vaata kriitilise pilguga üle oma külmkapi sisu. Viska ära seisma jäänud asjad ja seejärel pese külmkapp seestpoolt.

- Paki paksemad riideesemed talvekorterisse ning otsi välja õhemad kevadsuvised riided. 

Vabasta keha mürkidest

Mürkainetest vabanemine tagab kauni välimuse ja pika ea. Unusta moedieedid ning vabane toksiinidest loomulikul ja tervislikul moel. Nii saad rannahooajaks valmistumist alustada puhtalt lehelt.

1) Vesi rokib! Joo iga päev piisavalt vett. Sa ei pea jooma vett suurtes kogustes, sest see kurnab neerusid, kuid kui tunned janu, oled oma keha juba veepuudusesse jätnud. Hoia veepudel läheduses, et soovi korral lonks võtta.

2) Katseta ravimtaimedest teed. Näiteks võilillejuurel on võime maksa puhastada ja seda ohtlike toksiinide eest kaitsta. (Maks on organ, mis filtreerib verd ja seepärast kogunevadki aja jooksul sellesse mürkained.)

3) Tarbi värskeid mahlasid. Põnevad aedviljadest pressitud mahlad sisaldavad ohtralt vitamiine ja mineraale. Kiudained hoiavad seedimise korras ja C-vitamiini sisaldavad taimed teevad samuti maksale head.

4) Ära unusta probiootikume. Söö jogurtit, sest selles leiduvad probiootikumid hõlbustavad seedimist ja puhastavad seedeelundkonda. Terve organism suudab paremini toitaineid ja mineraale omastada.

Rahulik ja enesekindel

Viha on kõige destruktiivsem emotsioon ja see mõjutab ka sinu füüsilist tervist. Kergesti ärrituvad inimesed kannatavad tunduvalt sagedamini südamehaiguste käes. Vihastamine on loomulik, aga mitte siis, kui seda juhtub liiga tihti. Pakume välja kolm lahendust, mis aitavad sul kriitilises olukorras maha rahuneda.

1) Õpi oma raevu tundma. See võib tunduda kummalise nõuandena, kuid hakka jälgima, kuidas käitub sinu keha, kui sind tabab vihahoog. Ehk paneb see su teisiti mõtlema ja sul hakkab oma kehast kahju, kui tunned, kuidas süda üha kiiremini taguma hakkab ja käed rusikasse tõmbuvad? Kohe, kui märkad, et tuttavad sümptomid ilmuvad, tead, et on aeg minema jalutada ja rahuneda.

2) Ole konstruktiivne. Viha võib olla ka õigustatud. Kui tunned, et sa ei suuda end enam talitseda, võta aeg maha, jaluta ja võta tass kohvi. Korda endale mõttes: „Ta ei mõelnud seda nii“ või „Ma saan sellest olukorrast jagu“. Tegele olukorraga siis, kui tunned, et oled rahunenud.

3) Meenuta endale, et viha ei lahenda midagi. Viha on üdini destruktiivne ega muuda olukorda paremaks. Vihasena hakkad dramatiseerima, liialdama ja järeldustega kiirustama. Kasuta parem külma ja raudset loogikat ning küsi endalt, kuidas ja kas üldse selline emotsioon lahenduseni aitab jõuda. See harjutus aitab sul rahuneda ja luua selgust. Kui tunned end ikka vihasena, helista heale sõbrale ja räägi temaga natuke.

Ära muretse, see on su tervisele halb!

Pidev muretsemine viib nõrgenenud immuunsüsteemi ja kõrge vererõhuni. Siin on mõned viisid, kuidas masendusmõtetega tegeleda.

1) „Ma olen mures, sest ma ei tunne end ilusana.“

Probleem: peaaegu kõik naised on mingil hetkel oma elus pidanud dieeti ja üritanud kaalu langetada, sest ideaal saledast kehast kummitab igal sammul.

Lahendus: ära keskendu oma keha miinustele. Mõtle, mis on sinu juures head ja ilusat. Rõhuta seda, et oma enesekindlust tõsta. Ära sisenda endale, et oled tüse. Pigem mõtle, kui ilusad silmad sul on. Mõtle välja positiivsed laused, mis kehtivad sinu keha kohta, ja korda neid endale, et luua positiivne kuvand iseendast. 

2) „Ma olen mures, et ma ei kohta kunagi härra Õiget.“

Probleem: naised tunnevad sageli, et nad ei vasta ühiskondlikele normidele, kui nad pole püsisuhtes. Selline sotsiaalne surve võib viia valede otsusteni ja seeläbi saadakse veel rohkem haiget. 

Lahendus: usalda oma peret ja lähedasi sõpru, et nad oleksid rohkem kursis sinu armueluga. Nii mõistavad nad sind paremini ega küsi survestavaid küsimusi. Neilt saad lisaks ka emotsionaalset tuge ja sageli head nõu. 

3) „Ma olen mures, et ma ei vasta teiste ootustele.“

Probleem: oma vanemate, ülemuste ja ka iseenda ootustele vastamine ei ole maailma kõige lihtsam ülesanne ja tekitab stressi.

Lahendus: selle asemel et kõigile meele järele olla, keskendu rohkem iseenda soovidele. Sea endale eesmärk. Näiteks keskendu oma unistuste karjäärile ja näe selle nimel vaeva. Nii oled motiveeritud ja iga edusamm tekitab viib sind lõppsihtmärgile lähemale. Iga väikegi võit tekitab suurepärase tunde.

Keskendu!

Suurbritannia teadlased kinnitavad, et 15-minutiline uinak keset päeva hoiab sind ärksana ja on hea keskendumisvõimele. Ettevaatust! Uinak, mis kestab üle 20 minuti, lõpeb sügava unega ja pärast ärkamist tunned end veel unisemana!

Saa lahti halbadest harjumustest!

Stressivaba elu üks põhikomponente on hea ööuni. Piisav unetundide arv garanteerib su keha normaalse funktsioneerimise ja aitab mõistusel efektiivsemalt tööd teha. Kuidas kindlustada hea uni? Muuda need nõuanded harjumuseks.

1) Tee hommikuti trenni. Kui liigutad end kuni kaks tundi enne uneaega, tõuseb südame tööaktiivsus ja selle tulemusena on uinumine raskendatud. Naised, kes hommikuti vähemalt pool tundi võimlevad, vajuvad unne suurema vaevata.

2) Pane elektroonilised vidinad ära. Ära kasuta tund aega enne uinumist mobiiltelefoni ega sülearvutit.

3) Söö vähemalt kolm tundi enne uinumist. Pärast rasket õhtusööki kestab su kõhus seedimisprotsess veel kaua. Kui sööd vahetult enne voodisse pugemist, tuleb su uni rahutu. 

Miks seda teha? 

Kord muudab su produktiivsemaks!

Raske on ju keskenduda, kui peas on miljon mõtet ja ühtki vajalikku asja ei leia sassis töölaualt üles. Ära ärrita end ilmaasjata ning keskendu töölaua ja oma pea korrastamisele, sest kui kord majas, sujub töö tunduvalt paremini.

Tööta kontoris tulemuslikumalt

Korras kontorilaud tagab tulemuslikuma töö. Sassis pinnad tõmbavad tähelepanu eemale, segavad keskendumist ja ärritavad. Su aju ei suuda piisava kiirusega infot töödelda, sest segajaid on liiga palju.

1) Sorteeri dokumendid tähtsuse järgi. Loo süsteem, kasuta koodvärve ja silte. Sildid võiksid olla prinditud, sest kaugemalt on trükitud teksti lihtsam lugeda kui käsitsi kirjutatut. Lõppkokkuvõttes kulutad palju vähem aega asjade otsimisele.

2) Koosta nimekirju. Kirjuta üles kõik, mida tegema pead, ja keskendu ühele asjale korraga. Nii suudad oma aega paremini jaotada ega hüple ühe ülesande juurest teise juurde.

Langeta targemaid otsuseid

Enamik otsuseid, mille langetamist hiljem kahetsed, saavad alguse kolmest fraasist. Kustuta need oma sõnavarast!

Fraas 1: „Ma ei tea.“

Ebapiisavate teadmistega otsuse langetamine seab su silmitsi läbikukkumisega. Tee hoolikas kodutöö ja taustauuring enne, kui langetad tähtsa otsuse.

Fraas 2: „Ma saan ise hakkama.“

Suurfirmades on sageli nii, et otsused, mis on vastu võetud ainuisikuliselt, on sageli rahaliselt kõige kahjulikumad. Alati tasub küsida teiste arvamust, eriti kui otsus puudutab ka neid. Räägi inimestega, kel on sarnane kogemus, ja uuri, mis võivad olla ohukohad, millele sa ise võib-olla ei mõelnudki.

Fraas 3: „Ma pole päris kindel.“

Selle lausega lükkad sa vastutuse kellegi teise kaela. Parem kaalu variante ja tee plusside-miinuste nimekiri. Usalda ennast ja küsi ka teistelt nõu, aga ära karda otsustamist. Sa võid alati ka meelt muuta, kui näed, et soovitud tulemused jäävad saavutamata.

Miks seda teha? 

Kord teeb su õnnelikumaks

Segadus sinu peas ja hinges hakkab halvemas suunas mõjutama su suhteid ja heaolu. Haara initsiatiiv ja korrasta oma mõtted, et selgemini suurt pilti näha ja oma eesmärkide poole liikuda.

Mõistusega segaduse vastu

Füüsilise kola kogumine on niigi halb harjumus, samamoodi on lugu mõtetega. Kuidas oma peas korda luua?

Probleem: regulaarselt korduvad mõtted muudavad ajus keemilise sideme, mis ühendavad kahte neuronit, tugevamaks. Mida see tähendab? Kui esimene mõte, mis sul pähe tuleb, kui miski ei lähe nii, nagu sulle meeldiks, on see, et sa tunned end viimase luuserina, siis su aju hakkab iga kord sarnases olukorras seda mõtet juurutama. Tekib korduv muster, millest vabanemiseks pead hakkama oma aju süsteemselt ümber programmeerima ja negatiivse mustri positiivseks muutma. 

Kuidas seda teha? Visualiseeri oma negatiivne mõte. Liialda nii palju kui võimalik. Kui unustasid oma mobiiltelefoni koju, kujutle, kuidas inimesed sinu üle naeravad, sest sul pole telefoni. Kujutle olukord nii naeruväärseks kui võimalik. Sedasi mõistad olukorra absurdsust. Korda harjutust iga kord, kui midagi läheb halvasti. See käivitab su ajus küll mõtte, et sa oled läbikukkuja, kuid kohe aktiveerub ka järgmine mõte – lihtsalt naeruväärne on sellise asja pärast halvasti tunda! Ja enam ei saagi negatiivne mõte sinust võitu!

Halb mõte muutub heaks. Nüüd, kus halb mõte on neutraliseeritud, tuleb selle asemele juurutada positiivne kinnitus. Liigu samm edasi ja mõte stiilis „Lihtsalt jabur on mõelda, et ma end sellise asja pärast halvasti tunnen“ muutub „Tegelikult olen ma päris lahe!“ mõtteks!

Hüvasti, möödunu!

Jäta õnnetud minevikusündmused sinna, kuhu need kuuluvad!

1) Ära vaata tagasi kahetsusega. Minevikust kinni hoidmine näitab, et sul on raskusi reaalsuse aktsepteerimisega. Ei tasu pidevalt mõelda, mida oleksid pidanud tegema teisiti. Selle asemel et end ammu tehtud vigade pärast halvasti tunda, mõtle, mida saad teha praegu, et elu paremaks muuta. Kui töötad pangas ja kahetsed, et ei proovinud hoopis kirjastusse tööle saada, siis kaalu oma võimalusi. Kui päevapealt ei ole võimalik karjäärimuutust teha, siis äkki hakkad hoopis hobi korras kirjutama?

2) Ära aja minevikku olevikuga segi. Mõned inimesed usuvad ajamustrite kordumisse. Kui su eks sind pettis, ei tähenda see, et su praegune boyfriend  samamoodi teeks – sul pole mingit alust seda lihtsalt minevikukogemuste põhjal oletada! Minevikust kinni hoidmine tekitab irratsionaalseid hirme, mis takistavad sul loogiliselt mõelda. Sunni oma hirme faktidega silmitsi seisma. 

Sul on ikka veel tunded eksi vastu?

Viska ära talle kuulunud asjad. See võib edasi liikumise lihtsamaks teha! Vanade fotode ja kinkide alleshoidmine meenutab vanu aegu ja nii on peaaegu võimatu tulevikule keskenduda. 

Unusta preili Üksildane

Üksildus võib viia depressiooni ja antisotsiaalse käitumiseni. Mis seda üksildust põhjustab ja kuidas seda vältida?

1) Nõrk suhe. Kui sa panustad suhtesse (nii romantilisse kui ka sõbrasuhtesse) rohkem kui teine pool, tunned ühel hetkel paratamatult, et sind on koheldud ebaõiglaselt. See on märk, et suhe hakkab end ammendama. Ole oma kaaslasega aus ja ütle talle, et tahad tema jaoks olemas olla, kuid ka sul on vaja tunda, et sinust hoolitakse ja sinu panust märgatakse.

2) Ühenduse katkemine. Tehnoloogia on meie seltsielu väga palju muutnud. Internet asendab näost näkku suhtlemist. Inimestel tekib võlts ettekujutus, kuidas nad on omavahel tihedalt seotud ja üksteise tegemistega kursis. Haara initsiatiiv ja kutsu oma sõbrad külla!

Uued eesmärgid

Nüüd on segadus ja korralagedus kadunud ning su elus on palju rohkem õhku ja valgust. Lase sisse uued ja kasulikud eluviisid.

1) Tee komplimente

See näitab, et sa otsid aktiivselt teistes inimestes head ja vastutasuks on paremad suhted kaaslastega. Kui õpid nägema head teistes, näed rohkem head endaski!

Tegevusplaan: Iga kord, kui tutvud uue inimesega, võta eesmärgiks tema tundmaõppimine – avasta midagi, mis muudab ta teistest erinevaks ja unikaalseks. Iga kord, kui keegi teeb sinu jaoks midagi head või kasulikku, ära häbene. Täna teda ja üllatada teda teinekord samuti millegi heaga.

2) Aita inimesi alati, kui saad

Arvukad uuringud on tõestanud, et õnnelikud inimesed on abivalmimad. Heategevus tekitab automaatselt hea tunde, sest kaastunde ja lahkuse kogemine lükkavad kõrvale negatiivsed emotsioonid. Tegutse vabatahtlikuna ja aita sõpra iga kord, kui näed selleks vajadust.

Tegevusplaan: mõtle, mis sind kirglikuks muudab. Tahad sa tegeleda laste, vanurite, loomadega või hoopis korralda heategevusüritusi? Kui leiad sobiva väljundi, pühenda sellele iga nädal paar tundi. Kui sul ühtki head mõtet pähe ei tule, võid ka lihtsalt toitu, raha ja muud vajaminevat annetada.

3) Rohkem aega iseendale

Sa võid väga nautida teiste seltskonda, kuid aeg-ajalt vajad sa puhkust ja kvaliteetaega iseendaga. See annab sulle võimaluse vabalt hingata ja lõõgastuda. Teiste õnnelikuks tegemiseks pead sa ju ka ise õnnelik olema. Võta aeg maha ja lae patareisid. 

Tegevusplaan: igal nädalal võta vähemalt kaks tundi aega, et teha midagi, mida sa väga armastad. Alustuseks tee nimekiri tegevustest, mida sa naudid ja proovi neid teha üksi. Planeeri, millal ja kus sa oma lemmiktegevusega tegeled, ning tee kalendrisse märge.

Tekst: Kaisa Ruul

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar Shopping kevad 2013