Meeste ja naiste eripärad. Võimete võrdlus.

Tüdrukud ja poisid, mehed ja naised ei erine üksteisest vaid välimuse poolest. Juba sündides on inimesel olemas rida psühholoogilisi ja isiksuseomadusi, mis naisi meestest ja mehi naistest eristavad. Teadlased ja psühholoogid on teinud palju teste ja uurimistöid, et neid erinevusi välja selgitada.

VERBAALSED VÕIMED
Juba lapseeast peale on naisterahvad edukamad meestest kõikjal, kus on tegemist „sõnaga“ ehk siis verbaalsusega. Normaalsed aga ka andekad ja vähearenenud tüdrukud hakkavad reeglina varem rääkima kui poisid. Juba eelkoolieas on neil suurem sõnavara kui sama vanadel poistel. Uurimuses, milles määrati kindlaks arusaadavate vastussõnade protsent, ilmnes, et 18-kuuselt oli see poistel 14%, tüdrukutel 38%; 24-kuuselt poistel 49% ja tüdrukutel 78%. Tüdrukud hakkavad varem lauseid moodustama, nende laused on pikemad ning nõudlikuma ehitusega. Tüdrukud õpivad kiiremini lugema ja saavutavad ka nn „hääldusküpsuse“ varem. Tüdrukute keelelist paremust soodustab tõenäoliselt ka see, et tüdrukutel on sünnist peale väga tugev kontakt emaga. Tüdrukute edu sõnalises tegevuses säilib läbi alg- ja kõrgkooli. Tüdrukud on ka harilikult paremad kõne kiiruses, vastandite ja analoogiate määramise, lausete ja jutustuste lõpetamiste testides ning neil on poistest parem kõne voolavus. Tavalistes intelligentsustestides on tüdrukud edukamad sel juhul, kui testis on verbaalne sisu ülekaalus.

Poiste sõnalises arengus on sageli tegu lugemisaeglusega, kogelemisega ja teiste kõnehäiretega. Kogelejate meeste ja naiste suhe kõigub2:1 kuni 10:1. Kui rääkimisel ja lugemisel on poistel vaja end pingutada, tunnevad nad mõistagi sõnalises suhtlemises ka rohkem ülepinget ja pettumust. Ülepinge võib süvendada kõnehäiret ning tõkestada üldse sõnalist tegevust. Samas jälle sõnalise arutluse testides on poisid tüdrukutest natukene paremad.

MÄLU
Mälutestides, eriti piltliku mälu testides, on tüdrukute tulemused paremad. Ühekohaliste arvude ja geomeetriliste kujundite meeldejätmises on erinevused väikesed. Mälu järgi jutustamises sõltub enamasti paremus sellest, kummale soole on sisu huvitavam. Naiste paremus paljudes mälutestides võib olla seoses ka nende suurema sõnaosavusega- see ju soodustab enamiku materjali säilitamist ja reprodutseerimist.

RUUMILINE ja MEHAANIKA-ALANE ANDEKUS
Sellealastes katsetes on korduvalt märgitud erinevust meeste kasuks. Nende paremus on ilmsem ja järjekindlam testides, mis sõltuvad mehaanika-alasest informatsioonist. Kuid see paremus ei ilmne nii varakult kui naiste ülekaal sõnalistes võimetes. Nii ei ole leitud märkimisväärseid või kindlaid soolisi erinevusi esimese viie eluaasta jooksul. Kooliealiste laste hulgas aga küll. Poisid saavad paremaid tulemusi labürindikatsetes, igasugustes monteerimis- ja mehaanika-alase taibukuse katsetes.

ARVUTAMISVÕIME
Siin on poisid tüdrukutest üldiselt üle. Koolieelses eas ja I klassis on aritmeetiliste võimete erinevus tühine või isegi pisut tüdrukute kasuks. Edasi on aga poisid aritmeetiliste probleemide lahendamises ja teistes matemaatilise mõtlemise testides kindlalt paremad. Tüdrukud kalduvad ületama poisse arvutamise kiiruses ja täpsuses. Üliõpilaste hulgas on leitud, et mehed on oluliselt paremad probleemides, mis nõuavad „ümberstruktureerimist“, s.o esimese lähenemisviisi kõrvaleheitmist ja faktide ümberkorraldamist. See sooline erinevus püsib isegi siis, kui on võrdsed üldintelligentsus, verbaalsed ja matemaatilised võimed, teadmised ja paljud teised tausttegurid. Poisid on paremad ka ülekandevõime poolest- oskavad kasutada oma vilumusi ja teadmisi uues olukorras.

TAJUPROTSESSID
Ülesannetes, mis nõuavad detailide tajumise kiirust ja tähelepanu ümberlülitumist, on naised üldiselt paremad. Näiteks testis, kus tuleb kontrollida nimede ja numbrite täpsust, nende sarnasust või erinevust, saavutas ainult 16% meestöötajaid naistöötajate taseme. Olulisi erinevusi meeste kasuks on saadud aga tajutestides, mis mõõdavad ruumilist orientatsiooni.

LIIGUTUSVILUMUSED
Harilikult ületavad poisid tüdrukuid mitte ainult lihaste jõus, vaid ka liigutuste kiiruses ja koordinatsioonis. Nad jooksevad kiiremini, viskavad täpsemalt palli, kõnnivad täpsemalt a la poomil jne. Juba 5-6-aastane poiss võtab palliviske seisangu õigemini ja kindlamini kui tüdruk. Ükskõik kui vana poiss on alati parem tüdrukust sellistes koordinatsioonitestides nagu sihtimine ja millegi jälgimine. Ka on meeste reageerimisaeg lühem ja kindlam kui naistel. Meeste üleolek kogu keha liigutuste kiiruses võib olla lihasjõu, kehakasvu ja kehalise proportsiooni tulemus.

Käelises osavuses on vastupidi- tüdrukud on paremad. Nad hakkavad end nooremalt riidesse panema, tulevad varem toime nööpide kinnipanemisega ja lahtitegemisega ning paelte sidumisega. Naised sooritavad paljusid käelisi ülesandeid kiiremini ja korralikumalt kui mehed. Naiste käeline osavus ja kiirus, liigutuste peensus ja täpsus saavad ilmselt alguse tüdruku kiiremast arengust. Tüdrukute kasvades kasvab ka nende liigutuste tundlikkus ja peen liigutuskoordinatsioon areneb varasemas eas kui poistel. Need soolised erinevused võivad mõjustada huvide ja vilumuste kujunemist. Erinevad huvid ja vilumused toimivad omakorda ning soolised erinevused kujunevad järjest enam välja.

MUUSIKALISED VÕIMED
Muusikalistes võimetes olulisi erinevusi ei ole leitud.

KUJUTAVA KUNSTI ALASED VÕIMED
Eelkooliealiste laste joonistuste võrdlemine näitab, et tüdrukute joonistused on detailirikkamad nii vabajoonistustes kui testtöödes, nagu inimese joonistamine ja figuuride täiendamine. Hilisemas lapsepõlves ja täiskasvanueas on soolisi erinevusi kunstilises loomingus raske võrrelda, sest õpetus ja kogemus võivad olla erinevad.

HUVID JA HOIAKUD
Andmeid huvide ja hoiakute erinevuste kohta saame mitmesugustest allikatest. Eriti rohket teavet on kogutud lastelt. Poiste ja tüdrukute eelistusi on võrreldud mängudes, vabajoonistustes, kirjanditeema valikus, kollektsioonides, lugemises, filmide, raadioprogrammide ja elukutsete valikus.

Poisse köidab aktiivne, jõuline mäng, mis nõuab lihaste osavust ja võistlemist. Tütarlaste mängud kipuvad olema paiksema iseloomuga, tegevuse piiridesse suletumad. Raamatutest, filmidest ja raadioprogrammidest eelistavad poisid neid, milles räägitakse seiklustest, reisidest ja avastustest. Tüdrukutel on esikohal romantilised lood, jutustused lastest ja perekonnaelust. Kõrgkooli tudengite elukutsevalik vihjab sellele, et poisid ihaldavad tööd, mis annab võimu, prestiiži ja iseseisvust, tüdrukud seavad kõrgemale aga huvitavamad tööalased kogemused ja ühiskondliku teenindamise. Mehed hindavad arutelusid füüsilisest tervisest, julgeolekust, rahast, naised on rohkem mures isikliku võlu, vaimse tervise, isiklike omaduste ja kodu ning perekonnasuhete pärast. Täiskasvanud meeste vestlustes on tavalised raha, tööasjad, sport. Täiskasvanud naised armastavad rohkem rääkida teistest naistest ja riietusest. Üldse räägivad naised teistest inimestest tunduvalt sagedamini kui mehed.

Elukutse eelistuste testides ilmutavad mehed suuremat huvi mehaanika-alast, matemaatilise ja teadusliku töö vastu, naised eelistavad kirjanduslikku, muusikalist, kunstilist, sotsiaalhoolduse-alast ja kantseleitegevust. Väga sarnased on huvimudelid aga ühes eluvaldkonnas töötavatel meestel ja naistel.

VÄÄRTUSHINNANGUD
Väärtushinnangute uurimustest selgub, et naised peavad kõrgemaks esteetilisi ja sotsiaalseid väärtusi. See tähendab, et vahetu kunstilise kogemuse nautimine, mure teiste inimeste heaolu pärast ja rõhu asetamine hingelistele väärtustele on naisterahva elus tähtsad. Meeste hinnangute tipus on teoreetilised, majanduslikud ja poliitilised väärtused. Siit nähtub huvi abstraktsete teadmiste vastu, praktilise edu soov, prestiižitaotlus. Need soolised erinevused on küll märkimisväärsed, kuid mitte suured ja võivad osaliselt kattuda.

Huvisid, eelistusi, hoiakuid ja väärtushinnanguid võrreldes selgub naiste suurem sotsiaalne orientatsioon. See ilmneb varases eas, püsib kõrge vanaduseni ning võib olla seotud tüdrukute varasema keelelise arenemisega. Nad saavad varem rohkem suhelda teiste lastega ja täiskasvanutega, see juhib nad sotsiaalse iseloomuga tegevusele.
Lasteaialaste mängudes tunnevad poisid suuremat huvi asjade ja tüdrukute omavaheliste suhete vastu. Samuti ilmutavad tüdrukud suuremat vastutust ja emalikku käitumist teiste laste suhtes. Igas vanuses tüdrukud huvituvad rohkem n-ö sotsiaalsetest mängudest, mis kaasavad teisi lapsi, ja inimestega tegelevatest elukutsetest. Suurem mure oma välimuse ja käitumise pärast näitab, et neile on küllalt tähtis, mida teised arvavad. Tüdrukud esitavad ka märgatavalt rohkem küsimusi sotsiaalsete suhete kohta. Nii mälu erinevused kui ka suurem huvi inimeste vastu seletavad tõenäoliselt, miks naistel on parem võime siduda nimesid nägudega.

EMOTSIONAALNE TASAKAAL
Peamine isiksuse ala, kus on leitud soolisi erinevusi, on närvilisus ja emotsionaalsus. Eelkooliealised ja algklasside tüdrukud on kartlikumad, tujukamad ja muretsevamad kui samaealised poisid. Teisest küljest on poistel n-ö käitumisprobleemid tavapärasemad: nad ei talitse end, nõuavad endale tähelepanu, on täis võitlusiha. 10- aastaselt on poiste närvilisus suurem kui tüdrukutel. 14-aastaselt on aga juba tüdrukud tunduvalt närvilisemad. Naissoost üliõpilastel on märkimisväärselt rohkem neurootilisi sümptomeid kui noormeestel, mehed on dominantsemad, iseseisvamad ja enesekindlamad.

AGRESSIIVSUS
Üheks kõige suuremaks sooliseks erinevuseks on meeste suurem agressiivsus. Selle alged on ilmselt nii kultuurilised kui ka bioloogilised. Agressiivsus kui erinevus on märgatav kohe varases lapseeas. Juba lasteaias ilmutavad poisid sagedamini viha, lõhkumissoovi ja riiakust kui tüdrukud. Samuti avaldub poiste agressiivsus rohkem füüsilise kahju tekitamises, tüdrukud kasutavad enam sõnalist agressiivsust.

Erinevate teaduslike uurimuste ning psühholoog Aino Lunge töömaterjalide põhjal
Helena-Reet Ennet
[email protected]