Reklaam sulgub sekundi pärast

Liitu meelelahutusklubiga

9 soovitust, kuidas arendada oskust tunda oma tundeid

Merit Raju ja Tauri Vahesaar
Merit Raju ja Tauri Vahesaar — FOTO: Ruudu Rahumaru

Elustiilidisainer ja kirjanik Merit Raju, kes koos abikaasa slackline`i maailmameister Tauri Vahesaarega 8. veebruaril Buduaari kevadpeol esineb, kirjutab oma raamatus „Püha armastus“, et väga suur hulk inimesi ei oska rääkida. Oma tunnetest, vajadustest, suhtumistest, ootustest – päris asjadest. Nad ei taha rääkida ega oska tunda. Merit jagab soovitusi, kuidas arendada oskust tunda oma tundeid.

Merit toob välja, et need, kes ei oska rääkida, ei ole ainult mehed. Need oleme me kõik, kes tunnevad vahel häbi ja haavatavust, kardame haiget saada ja haiget teha. Kellele on lapsepõlves öeldud, et laps räägib, kui kana pissib, või et ära nuta. „Aga see pole see, mis peaks meid tänaseni kandma, et saaksime luua ja hoida täisväärtuslikke suhteid ja püsida ise terve, sest me pole oma tundeid ja mõtteid kontrollimatult lahvatada lasknud või siivsalt alla neelata püüdnud,“ lausub ta ja lisab, et tema ise tajub kõiki virvendusi. Kehas. Mõtetes. Emotsionaalsel tasandil. Aga see pole alati nii olnud. „Ma olin enda tunnetusest tudengina nii kaugele triivinud, et mul on käinud kiirabi rahustavat süsti tegemas, sest olin ühest (täiesti kainest) aastavahetuspeost liiga eufooriline ja elevil. Jah, ka positiivsete tunnetega võib äärmusse minna. Nüüd ma reguleerin end paremini peaaegu kogu tunneteskaalal. Kasutan selleks päeviku kirjutamist, enese võimalikult empaatiliselt väljendamist, mediteerimist, jalutuskäikudel mõtisklemist, sõpradega arutamist, vajadusel enese rahustamise tehnikaid, nagu hingamine või EFT ehk koputamine, ja käin aastas paar korda ka eri teraapiates.“

Tunnete allasurumine teeb endale liiga, väljaelamine teistele

Õigus oma tundeid tunda ei tähenda Meriti sõnul automaatselt oskust neid tunda. Või piisava aja või toetuse võimaldamist iseendale. „Tundsin hiljuti pettumust, aga ma ei osanud sellega hästi kontakti saada. Teadsin, et see olukord peaks puudutama mind emotsionaalselt vägagi, aga ta nagu ei puudutanud sel määral. Päevakese lasin sellel lihtsalt olla. Ja järgmisel hommikul kirjutasin poolteist tundi päevikusse selle teema iga nurga alt läbi, et analüüsida ja ka teadlikult emotsioone tekitada ja kogeda, teemasse sisse minna,“ meenutab ta.

Järgmisena võttis Merit ette emotsionaalse valu analüüsimise teekonna. Ta püüdis endas aktiveerida selle pettumusetunde, kujutades seda uuesti elavalt ette. Siis kujutles end mingisse paika, mis teda võiks toetada. Ja tegi liigutusi, mida ta keha tahtis väljendada, ning ootas taipamisi. Ja need tulid. „Lõpetuseks kirjutasin kaks luuletust. Ja olin väga rõõmus, et tänu virvenduse märkamisele tegin läbi enese teadlikult emotsiooni viimise ja sellest väljatoomise. Ilma kellelegi liiga tegemata. Ja olingi selle teema endast läbi lasknud ja ühtlasi ära tervendanud. Nüüd sain mõelda, kuidas ma tahan edasi minna.“

Merit jagab soovitusi, kuidas arendada oskust tunda oma tundeid:

  • Päeviku pidamine – dialoogiks iseendaga.
  • Mediteerimine ja enda kerkivate mõtete, emotsioonide või kehaaistingute märkamine, aga ka unenägude analüüsimine, sest seal toimub palju alateadvuse materjali töötlemist.
  • Sügav aeglane hingamine. Päriselt, kui õnnestub kümneni lugeda enne reageerimist, on juba paljugi päästetud. Suhted, mõtlemisvõime, otsustusteravus, selgus.
  • EFT ehk koputamine oma häirivatest tunnetest vabanemiseks.
  • Enda hetke toomine. Et mitte minna reaktiivsesse, automaatse reageerimise seisundisse, võime püüda märgata, mida kogeme sel hetkel läbi oma meelte: mida näeme, millised on lõhnad, mida kuuleme, mida tajume nahaga, kas märkame mingit maitset.
  • Ka teraapia on suureks abiks – nii neile, kes kipuvad tundeid alla suruma või leiavad, et neil polegi emotsioone, kui ka neile, kes plahvatavad kergesti. Nii nn jututeraapia – nagu ma tavapärast psühhoteraapiat nimetan – kui ka muutunud teadvuse seisundites teraapiad, nagu näiteks vabastava hingamise sessioonid, holistiline regressiooniteraapia või hüpnoteraapia. Sest meie reaktsioonid tulevad alateadvusest ja teadvuse tasandil saab teha ainult n-ö heki pügamist. Aga selle välja juurimist ja millegi sobilikuma istutamist saab teha ainult piisavalt pika ajaga või muutunud teadvuseseisundis.
  • Liikumine emotsioonide vabastamiseks – mida tugevam emotsioon, seda intensiivsemat liikumist vabastamiseks vajab. Jalutamine, tantsimine, jooksmine, rattasõit, jõusaal, aerutamine, poks …
  • Muusika- või aroomiteraapia emotsionaalsete seisundite muutmiseks.
  • Mõtete märkamine ja muutmine. Mõtted toidavad emotsiooni, aga me saame oma mõtteid märgata ja muuta. Ka oma valitud sõnades: näiteks mitte “Ma olen vihane”, vaid “Ma kogen viha tunnet”. See aitab mitte identifitseeruda selle tundega, vaid sellest distantseeruda. Me ei ole meie tunded. Tunded on sõnumitoojad sellest, mis on meile oluline. Neid on vajalik tunda ja väljendada, aga nad ei pea endast järele jätma suhete tuumakatastroofi.

Loe lisaks

Sisuturundus