KUUS LIHTSAT MOODUST, mis aitavad vähendada stressitaset

„Selguse huvides, kui ütlen, et need on lihtsad, mida need ongi, siis see kahjuks ei tähenda seda, et neid ilmtingimata kerge oleks teha või et need pingutust ei võiks nõuda,“ lisab Rosin-Pindmaa.

• Lülita end välja. Mistahes ekraani taga viibimine suurendab stressitaset. „Alustuseks otsusta, et iga päev valid end kõikidest ekraanidest välja lülitada vähemalt tunniks ning olla sel ajal teistele kättesaamatu. Isegi kõigest võimalus, et keegi helistab sulle, hoiab sinu keha pidevas valmisolekus, mis välistab lõõgastumise. Tehnoloogilistest vidinatest teadlik eemalolek võimaldab sul olla kättesaadav iseendale. See on eelduseks märkamaks oma sisemaailmas toimuvat ning kogemaks sisemist rahu. Mõnikord on hea lõõgastuda ning võimalus viibida looduses,“ sõnab Rosin-Pindmaa.
• Muuda vaatenurka probleemi suhtes. Juba koopainimeste ajast on inimese loomusele olnud omane kaitsta end ohu eest ning olla igaks juhuks valvel võimalike ohtude suhtes. Kuid pidev igas olukorras „negatiivse otsimine“ võib kurnata ära kogu energiasüsteemi. „Kipume unustama, et igal asjal on ka positiivne külg. Igas olukorras on midagi, mis meile niiväga ei meeldi, ning midagi, mis meile panustab. Miski ei ole üdini halb või hea. Kui soovime muuta seda, kuidas tajume isiklikku reaalsust, on meil vaja muuta oma vaatenurka. Pidades meeles, et muutus on elu loomulik nähtus, on meil lihtsam end mitte häirida lasta ümberringi toimuvast. Sealjuures võib kasu olla sellest, kui lõpetad klammerdumise asjadesse, inimestesse ja olukordadesse. Mõeldes oma unistuse või eesmärgi peale, ütle endamisi: „Tänan! See või midagi veel paremat, osapoolte kõrgemaks hüvanguks!“ Sellega väljendad oma tänulikkust, kui sinu unistus peaks täituma, ning samuti seda, et oled tänulik ka juhul, kui peaks minema veel paremini,“ lausub terapeut.
• Lase lahti kontrollsoovist. Kontrolli omamine on alati illusioon. Kontrollisoovi all on sageli hirm, et juhtub midagi halba või soovimatut. Püüame kontrollida meile meeldivate olukordade püsimist muutmatuna. Sellega tekitame enesele tohutu stressi, kuna muutus on ellu sisse kodeeritud. Üritame kontrollida ka seda, et teised inimesed muudaksid enda juures meid häirivaid omadusi või käitumisviise. See on iseenesestmõistetavalt lootusetu katse – enamik ei suuda ennastki muuta, mis siis veel teiste muutmisest rääkida. Tihtipeale toimub see kontrollimiskatse läbi manipulatsioonide, kuid manipuleerimine ei vii mitte kunagi pikas perspektiivis kuhugi toredasse kohta. Püüdes kontrollida, lood juurde rohkem kannatust – vähemalt endale, kuid tihtipeale ka teistele. Lastes lahti kontrollisoovist, nt läbi kontrollisoovi all oleva hirmu vabastamise ning elu loomuliku kulgemise usaldama õppimise, muutud sisemiselt tugevamaks, rahulikumaks ning selle tulemusel on sul lihtsam tulla toime muutustega.
• Õpi end rohkem armastama ja väärtustama. Kui me end rohkem armastaksime ja väärtustaksime, kaoks suur osa meie probleemidest või vähemalt kahaneks nende intensiivsus. Ennast armastades ja väärtustades annad enesele andeks oma mitteperfektsuse, mis alandab olulisel määral stressitaset. „See, mil määral sa end armastad ja väärtustad, mõjutab sinu kõiki eluaspekte: suhteid, tööd, tervist, finantse ja loomingulise potentsiaali väljendamist,“ sõnab Rosin-Pindmaa.
• Võta aega tegelemaks oma hobidega. Selleks võib olla mistahes tegevus alates kalastamisest, markide kogumisest, portselanimaalimisest ja lugemisest kuni tantsuklasside, pillimängu ja golfi mängimiseni välja. Vali midagi sellist, mis haarab su hinge või keha. „Selguse huvides – arvutimängude mängimine ja internetis surfamine pigem suurendavad stressitaset, nii et olgugi, et need võivad pealtnäha paista lõõgastavatena, need seda tegelikult ei ole. Aeg selliste tegevuse jaoks võiks olla viidud miinimumini. Oma hobiga aga tegele regulaarselt. Minu hobideks on lisaks harfimängule ja lugemisele ka rattasõit, tennis, suusatamine, lauatennis ja golfi mängimine,“ räägib Rosin-Pindmaa.
• Võta appi muusika ja helid. Erinevad helid mõjutavad tugevalt meie stressitaset. Uuringute kohaselt on stressitase kõrgem neil, kes elavad lärmakate suurteede läheduses. Pane tähele, kui suur on müratase sinu keskkonnas ning püüa vähendada soovimatute helide hulka. Valge müra, sh õhukonditsioneeride ja arvuti müra, kalduvad olema kõige kahjustavama toimega. Võid kasutada stressitaseme alandamiseks muusikat ja helisid. „Loodushelidel ja sinu jaoks rahustaval muusikal on peaaegu kohene lõdvestav toime. Muusika alla kuulub ka vaikus. Maailma Terviseorganisatsiooni WHO andmeil on üheks surmaga lõppenud südamehaiguste juurpõhjuseks just ülemäärane müra. Meenub, et kunagi palju aastaid tagasi küsiti ühes teleintervjuus maestro Eri Klasi käest, milline on tema lemmikmuusika. Selle imetlusväärse mehe vastus oli lühike ja meeldejääv: „Vaikus,“ lausub terapeut.