MIKS on oluline praktiseerida positiivseid kinnitusi?

Rosin-Pindmaa tõdeb, et emotsioonidel on tugev motiveeriv mõju sellele, kuidas keskkonda tajutakse. Näiteks hirm võib mõjutada visuaalseid protsesse ning kurb meeleolu võib muuta inimese vastuvõtlikkust visuaalsetele illusioonidele. „Emotsionaalsed seisundid mõjutavad meie taju füüsilise keskkonna suhtes, sealhulgas suusamäe laskumisnõlva laugust-järskust ja puuoksa (millel sa koos sõpradega istud) kaugust maapinnast. Lisaks võivad emotsioonid anda panuse sellesse, kuidas me kogetut mäletame ning milliseid otsuseid langetame,“ selgitab ta ja lisab, et tuntud rahvatarkuski ju ütleb: „kui oled vihane, ära langeta otsust, ning kui oled õnnelik, ära luba midagi“ – me ei ole emotsioonide meelevallas olles päris adekvaatsed.

Rosin-Pindmaa toob välja, et ilmselt on iga inimene kogenud seda, et „hirmul on suured silmad“ ning et armunud olles oleme tunduvalt leebemad ja andestavamad nii enda kui ka teiste „vigade“ suhtes. „Armununa on meil oluliselt lihtsam öelda „Pole hullu! Ikka juhtub!“. Inimese suutlikkust taluda ärritust (nt valu) mõjutab olulisel määral keskajus ajuveejuha ümber paiknev hallaine, mis on tulvil emotsioonide moduleeritavaid endorfiine, opiaatretseptoreid ja muid informatsioonisubstantse. Tuleb välja, et otsmiku sagara ajukoores on olemas neuronid, mis projitseeruvad hallainesse, tänu millele on võimalik teadlikult kontrollida kogetava valu määra,“ lausub ta ja lisab, et seega on meil  võimalik ise valida, kuidas tõlgendame oma isiklikus reaalsuse ilmnevaid nähtusi (olukordi, inimesi, ilmastikutingimusi, kellegi käitumist vmt).

Oma tajusid on võimalik teadlikult treenida

„Inimene teeb seda alateadlikult nagunii kogu aeg, kuid lisaks sellele on meil võimalus oma tajusid teadlikult treenida tõlgendama potentsiaalseid ärritajaid endale vastuvõetaval moel. Oma aistinguid ja tõlgendusi aitavad ümber kujundada näiteks korduvad kinnitused. Uuringud on MRI abil andnud viiteid sellele, et teatud närvirajad prefrontaalses ajukoores (mis on seotud positiivse hindamise ja enesega seotud teabe töötlemisega) suurenevad, kui inimesed kasutavad kinnitusi,“ selgitab Rosin-Pindmaa.

Ta räägib, et uuringu tulemused näitavad, et kui valime praktiseerida positiivseid kinnitusi, on meil lihtsam pidada “muidu ohtlikku teavet enesele oluliseks ja väärtuslikumaks”. Lisaks sellele aitavad need parandada akadeemilisi saavutusi ning alandada tervist kahjustavat stressitaset. Tajude ja tõlgenduste ümberkujundamisel võib Rosin-Pindmaa sõnul abi olla koputusteraapiast, mis ühendab endas akupunktide mõjutamise ja kinnitusena lausutavad fraasid. „Enamik inimesi õpib ja omandab uut materjali peamiselt just läbi kordamise. Teadliku autosugestiooni teerajaja dr Emilie Coué oli justnagu teadlik DNA kalduvusest vastata keelele. Tema töö tuntuimaks näiteks on lause: „Tous les jours á tous points de vue je vais de mieux en mieux“ (ingl k. „Every day, in every way, I am getting better and better“; eesti k. „Iga päevaga muutun ma nüüd igas suhtes üha paremaks ja paremaks“). Seda lauset lasi ta oma patsientidel korrata igal õhtul vähemalt 20 korda suletud silmadega vahetult enne uinumist. Dr Coué’ sõnul aitab see lause asendada „haiguse mõtte“ „tervenemise mõttega“. Väidetavalt on sajad inimesed Euroopas ja Põhja-Ameerikas seda afirmatsiooni kasutades toetanud oma tervenemisprotsessi. Võid seda lauset vastavalt sisetundele enese jaoks kohendada ja öelda nt nii: „Iga hetkega olen ma nüüd üha tervem ja tervem“ või „Iga päevaga tunnen ma end nüüd üha turvalisemalt ja turvalisemalt“ või „Iga päevaga kogen ma nüüd üha suuremat ja suuremat sisemist rahu“.