NIPINURK: KUIDAS sõltuvusest lahti saada?

NIPINURK: KUIDAS sõltuvusest lahti saada?
pilt: Airi Leon

Tänapäeval on väga kerge sattuda sõltuvuse küüsi. Olgu selleks siis sotsiaalmeedia, suitsetamine, ohjeldamatu magusa söömine, narkootikumid, alkohol või poodlemine.

Miks? Herbazeni looja, joogatreener ja loodusterapeut Mai-Liis Kivistik selgitab, et stress elus tavaline nähtus, igapäevaelu põhiline osa ja sellest pole pääsu. Stressi põhjuseks võib olla tihe ja pingeline töögraafik või probleemid kodus, koolis. Sügav soov teha rohkem, tõusta kõrgemale ja saada asjad kiiremini valmis. Stress ei ole alati halb, sest tihti aitab pingeliste olukordadega toime tulla ja paneb tegutsema. Pikaajaline stressis olek aga mõjub kurnavalt ning viib eneselegi märkamatult sõltuvuste tekkeni. Meis kõigis on peidus soov tunda õnne ja rahulolu mitte pinget.

Sõltuvusest vabanemine koosneb kolmest osast:

  • Ära proovi end sunniviisiliselt muuta. Muutus peab algama kooskõlaga iseenda sees. Ükski sõltuvus ei teki teadlikult sinu mõistuse tasandil.
  • Väldi kiireid ja drastilisi muutuseid, sest sõltuvusest vabanemine võtab aega.
  • Märka automaatseid toiminguid, mis eelnevad sellele hetkele, kui haarad käega/astud sammu oma sõltuvuse järgi. See automaatpiloot tuleb välja lülitada.

”Proovi läheneda hoopis selle nurga alt, et viid kogu oma tähelepanu sõltuvustegevusele. Ole täielikult kohal ja märka, mis selles hetkes toimub. Märka kõike – oma keha ja meelt, mõtteid. Haara paber ja pane kõik kirja. Teadlikkus annab sulle ülevaate, mida sa iseendale teed ja viib taipamiseni, miks sa seda soovid. Loomulikult ei pruugi see kohe juhtuda. Korda toimingut iga kord, kui oled oma sõltuvusega kimpus,” soovitab Kivistik.

Ta tõdeb, et iga vabanemise protsessi juures on ka tagasilangused normaalsed. Ära süüdista end nende pärast, mis on möödunud, see on möödunud, keskendu praegusele hetkele.

Meditatsiooni kasulikkus

Korrapärane mediteerimine toob sügava puhkuse. USA ja Euroopas tehtud uuringud 1970-ndatel aastatel näitasid, et kui narkomaanidele õpetada mediteerimist, siis kahanes nende ängistus ja ühtlasi vähenes uimastite kasutamise vajadus.

Uuringuid on tehtud ka meditatsiooni mõjust ja meie bioloogilisest vanusest. Võeti ette kaks rühma inimesi. Üks mediteeris igapäevaselt viis aastat ja teine alla viie. Lühemat aega mediteerijad olid oma kronoloogilisest vanusest 5 aastat nooremad ja pikemat aega mediteerijad suisa 12 aastat nooremad.

”Kas siis poleks mõistlik enda teadliku survestamise ja süüdistamise asemel hoopis mediteerima hakata?!” küsib Kivistik.

 Kuidas mediteerimisega alustada?

Leia mugav istumisasend ja valmista end ette mõneks minutiks paigal püsima.
Järgi hingamist kaks minutit. Püüa hoida tähelepanu sisse- ja väljahingamise rütmil. Hinga sügavalt nina kaudu sisse ja siis hinga aeglaselt nina kaudu välja.
Keskendu oma hingeõhule. Kus tunned oma hingamist kõige rohkem? Kõhus? Ninas?
”Kui see tundub lihtne, siis pikenda hingamisele keskendumise aega. Juhul, kui vaikus sulle ei sobi, siis leia internetist mõni meelepärane helimeditatsioon,” juhendab Kivistik.

Sarnased artiklid