NIPINURK: TOM VALSBERGI NELI sammu, kuidas jõuda eluterve pohhuismini 

1. Ole aus, aga kõike ei pea välja ütlema “Elutervel pohhuistil ei ole täiesti suva, mida ta oma suust välja ajab aga tal on savi, kui ta vahel ütleb välja seda, mida ta arvab või mõtleb, isegi kui see kellelegi ei meeldi,” rõhutab Valsberg. Valida oma sõnu on mõistmine, et sa oled võlur ja sinu sõnad on maagilised loitsud. Seega ole aus nii palju kui vähegi võimalik. Väljenda, mida sa tõesti usud. Räägi, mida sa mõtled ja mõtle, mida sa räägid aga pea aru, et kõigile kõike pole ka vaja rääkida. Ära räägi kuulujutte ega kedagi taga. Külva sõnadega hoopis inspiratsiooni, selgust, positiivsust ja huumorit. “Eluterve pohhuist proovib alati tõtt rääkida, sest siis ta ei pea meeles pidama, mida ta kellele ütles!” kinnitab Valsberg. “Kui sa valid teha erandeid ja aeg ajalt pisut luisata, siis sellest on ka savi, aga siis sa pead meeles pidama, mida sa oled rääkinud!” 2. Ära võta midagi isiklikult! Valsberg kirjutab, et kui elutervet pohhuisti lüüakse vastu põske, siis ta ei keera teist põske. Ta läheb võtab ühe macha-latte mandlipiimaga ja vaatab, kas keegi on talle Facebookis midagi kirjutanud. Ta rõhutab, et oluline on mõista, et kõik lähtuvad otsuste tegemisel enda kogemusest ja teadlikkuse tasemest. Need kogemused ja teadlikuse tasemed on erinevad. Keegi pole täiuslik ja paratamatuna tundub see, et igast torust pritsib välja aeg-ajalt lilli ja vikerkaari aga aeg-ajalt ka ehtsat sõnnikut, millega keegi teine tahes-tahtmata pihta saab. Keegi läheb närvi. Keegi karjub või sõimab. Keegi märatseb kadedusest või lausa kangest soovist sind aidata. Eluterve pohhuist on immuune teiste arvamuste mõjust, nii ta laseb lahti asjatutest kannatustest. “Inimese käitumine, suhtumine ja sõnad on kujunenud välja vastavalt tema minevikukogemustele, õpitud või õppimata jäänud elu õppetundidele, ümbritsevale keskkonnale, vanematele ja veel sajale erinevale faktorile. Keegi ei saa olla parem kui ta parajasti on ja kõige toredam inimene võib vahel kaotada oma tasakaalu ja muutuda sookolliks,” tõdeb ta. Eluterve pohhuist mõistab, et vahel on tema see toru, mis pritsib negatiivse laenguga jura, teinekord ta saab jälle ise paratamatult kellegi teise solgiga pihta. Eluterve pohhuisti tõelise toreduse mõõdupuuks on see kui ruttu tal oma viga mõistab ja kui ruttu ta vabandust palub. Kui sa nüüd solgiga pihta saad: keegi sõimab, laimab, süüdistab, toriseb, viriseb või läheb lihtsalt endast välja ja sina oled esimene juhuslik ohver. Mis siis teha? Kas sa pistad ise kisama ja hakkad pori loopima, sest sa said pritsmetega pihta? Kas sa nakatud selle negatiivse pisikuga või jääd immuunseks? 3. Ole vaba eeldusest ja oletustest! Meil kõigil on välja kujunenud oma maailmavaade ja veendumused. Meil on kujunenud arusaam, mis on “normaalne” ja mis mitte. Mis elementaarne, mis iseenesest mõistetav ja mis ebanormaale? Walsberg sõnab, et miski pole iseenesest mõistetav! Teine inimene võib seda hoopis teistmoodi mõista! Ta soovitab, et ära eelda midagi iseendalt, teistelt ega maailmalt! Ära eelda iseendalt! Erineval ajal on sinu võimekus erinev. Vahel läheb täitsa vussi. Anna endast lihtsalt parim. Ära eelda teistelt! Teised võivad sind mõista, aga nad ei pruugi. Kui sa üle ei küsinud ja kontrollinud, on see sinu kala. Vahel me eeldame, et sõbrad peavad meid aitama! See pole nii, teised võivad sind aidata, aga nad ei pea. Pole mõtet oletada, et keegi sind peab aitama, isegi kui sa palud kenasti abi. Tal on õigus öelda ei! Tal võib olla kiire! Tal pole lihtsalt jõudu praegu. Ära pettu, ära solvu. Küsi veel ringi, keegi kindlasti tahab aidata. Ära eelda maailmalt! Pole mõtet eeldada, et midagi juhtub täpselt nii nagu sa tahad või täpselt siis kui sa seda tahad, sest sa oled nii palju selle nimel punnitanud või sa arvad, et sa oled seda väärt! Anna alati endast parima See, mida sa parajasti anda saad, sõltub olukorrast, ümbritsevast keskkonnast ja sinu seisundist. Igal momendil on sinu parim erinev. See on teistmoodi kui sa oled haige või terve. See on teistmoodi kui sa oled väsinud või täies energias. See võib sõltuda isegi ilmast, ruumist, kus viibid ja seltskonnast! Ometigi saad sa igas olukorras anda endast parima! Valsberg kirjutab, et eluterve pohhuist annab endast alati parima, siis on ta vaba kahetsusest ja süütundest.