On üsna tavaline, et pikas suhtes kaob kirg ja seks jääb unustusse – mida teha?

.
Foto: Karen Härms

Igapäevaelu rutiin ja stress võivad teinekord tuua kaasa selle, et paar, kes oli kunagi armastav ja väga lähedane, kaugeneb ühel hetkel ning tekib küsimus, et miks üldse enam koos ollakse. Paarielus ette tulevad kriisid on paratamatud, küsimus on selles, kuidas nendega toime tullakse ja kas lüüakse kohe käega või proovitakse suhet uuendada. Terapeudid Ingrid Joya Tsirel ja Indres Viirsaar, kes võtavad osa 4-7. augustil Adila puhkekeskuses toimuvast Ühenduses High on Life Festivalist, sõnavad, et kõige tähtsam on omavaheline rääkimine ja vajadusel abi otsimine kolmandalt osapoolelt.

Joya sõnul on suhtes kaks osapoolt, kes mõlemad peavad tahtma koos olla ja oma elu teineteisega jagada – suhtes on omad tsüklid, tõusud ja langused ning kõige tähtsamaks on sisemine soov olla koos ja omavahelist ühendust elavana hoida nagu lõket. „Kaugenemine võib toimuda nii vaikselt ja samas järjepidevalt, et ise ei saa kohe arugi. Järsku avastades, et appi, ma olen oma armastatuga kaugeks jäänud, ma ei tunne teda enam ära, ei mõista ja ei tunne kirge. Siis ei ole muud teha kui omavahel rääkida. Jagada oma tundeid, mõtteid, hirme ja südamesoove. Suur tugevus on olla haavatav ja nõrk, näidata välja oma igatsusi ja hingevalu,“ sõnab ta ning lisab, et kui mõlemal osapoolel on soov suhet hoida, küll siis leitakse selle jaoks ka sobiv viis. Näiteks koos ühine hobi leides, minnes mõnele arendavale paaride koolitusele või midagi muud toredat ette võttes.

Oluline on teada, et suur osa paarisuhetes ette tulevatest probleemidest, tülidest ja ebakõladest on seotud hoopis lapsepõlvega, päritolupere käitumismustrite, katmata vajaduste ja igatsustega. Partner ei tekita teisele poolele neid probleeme, vaid toob need lihtsalt esile. „Algpõhjusteni jõudmiseks on vaja teadlikkust ja muidugi ka soovi ennast ja oma enesetunnet muuta. Nii on võimalik lõpetada oma partnerile näpuga näitamine ja jõuda elu muutvate lapsepõlvehaavade tervendamiseni. Millega koos muutub ka paarisuhte kvaliteet, ootused ja käitumisviisid,“ lausub Joya.

Joya selgitab, et rasketes olukordades võib olla suureks toeks ka see, kui käiakse koos terapeudi juures – kolmas sõltumatu osapool aitab paremini omavahelist ühist keelt leida ja kaugenemise algpõhjused üles otsida. „Enamjaolt on seal tegemist pika aja jooksul kogunenud solvumiste, vääriti mõistmiste, pettumuste ja südamevalu jadaga. Negatiivseid tundeid alla surudes kogunevad need tilk tilga haaval hingesoppidesse, põhjustades suhtes erinevaid probleeme. Ei taheta enam füüsilist lähedust ja seksi, kaovad ära ühised tegevused, omavaheline suhtlus muutub jahedaks või lausa ründavaks kuni kumbki elab märkamatult täiesti erinevat elu. Hõõguvad söed on võimalik taas leekidesse puhuda kui nii valida. Kõige olulisem on tunda, et mõlemad osapooled tõesti soovivad seda ja on valmis suhtesse panustama oma aega, tähelepanu ja armastust. Sest see, millele sa oma tähelepanu suunad, see ka kasvab,“ räägib ta. Suhte- ja paariterapeut Indres Viirsaar täiendab, et pikas suhtes on väga tavaline, et kirg kaob ära ja seks jääb unustusse. Seda viimast tehakse sellisel juhul peamiselt kohusetundest ja etteheidete vältimiseks kui kirest ja vajadusest. „Rõhutan ikka ja jälle, et kõige olulisem on omavahel rääkimine ja teise lõpuni kuulamine. Paraku see ei ole alati nii lihtne, sest motivatsioon on kadunud. Soovitan kasutada kolmanda, neutraalse poole abi, kes õpetab tehnikaid ja võtteid suhte korrastamisel. Abi ei ole vaja karta, sest suhtes olemist meile ju koolis ei õpetata. Abi on ka raamatutest ja podcastides,t mida saab kuulata või vaadata internetist – lahendused on alati olemas,“ lisab ta.