TÖÖ RIKUB PUHKUST! Mida teha?

Tasakaalu säilitamiseks peab iseendaga kontaktis olema

„Kui tasakaal läheb paigast ära, on palju erinevaid väikseid märke, mida saame enda puhul jälgida. Selleks, et neid tajuda, on esmalt vaja harjutada üleüldist iseendaga kontaktis olemist,“ selgitab Kassin. Ta soovitab näiteks mediteerimist, värskes õhus liikumist ja kohaloleku harjutamist. Olla lihtsalt hetkes, keskenduda hingamisele ning mitte rööprähelda.

„Mõtle sellele, kuidas sa tunned end esmaspäeva hommikul üles ärgates ja reede õhtul pärast tööpäeva lõppu. Kas töönädalat alustades tunned end pigem neutraalselt või hakkab kõhus keerama ja rinnus pitsitama? Kas pärast töönädala lõppu tunned rõõmu saavutatud tulemuste üle või mõtled ainult sellest, et saaks kogunenud stressi pudelisse uputada?“ soovitab naine endalt küsida.

Ta lisab, et tihti annab liigsest stressist ja tasakaalu puudumisest märku ka meie füüsiline keha. Kui oled tihti haige, näiteks kiusab sind pidevalt seletamatu nohu, köha või kerge palavik, võib tegu olla psühhosomaatilise sümptomiga.

See tähendab, et su keha sunnib sind puhkama ja taas tasakaalu leidma seni, kuni teed elus vajalikud muudatused. Abi võib olla ka lähedastega rääkimisest - nemad tajuvad suurepäraselt, kui oled liiga palju ühele eluvaldkonnale fokusseerinud ning teised unarusse jätnud.

Amundseni ratas – abivahend tööandjale

„Tööandja loob kultuuri, mis kas toetab või takistab meeskonnaliikmete elus harmoonia loomist. Tööandja esmatähtis ülesanne on otse töötajatega rääkides uurida, kuidas nemad töö- ja eraelu tasakaalu tajuvad,“ toob personalileidja välja.

Ta soovitab selleks ühe hea tööriistana näiteks Amundseni ratast, mis on skeem erinevate eluvaldkondadega. „Üks-ühele kohtumisel võiks tööandja küsida töötaja käest esmalt, mis on tema jaoks kõige olulisemad kolm valdkonda töö või karjääri puhul,“ soovitab Kassin.

Valikutes võivad olla näiteks suhted, areng, paindlikkus, kindlustunne ja otsustusvabadus. Seejärel hindab töötaja nendes kolmes prioriteetses valdkonnas enda rahulolu 10 palli skaalal. Viimaseks saab töötaja ise pakkuda välja lahendusi, mis aitaks skoore vähemalt kahe punkti võrra tõsta.

„Nüüd on pall tööandja väravas, et leida ka ettevõttele sobilikud lahendused töötaja soovide rahuldamiseks. Regulaarsed üks-ühele kohtumised on üleüldiselt suurepärane viis tööpingeid varakult avastada ja lahendada,“ rõhutab ta.

Enne puhkusele minekut tuleb luua asendajale selge juhend!

„Puhkuseks ettevalmistus aitab tagada sujuva töölt eemaloleku,“ ütleb Kassin. Ta rõhutab, et ettevõttes võiks üleüldiselt olla selge, kes keda asendada oskab ja saab ning millised on reeglid ja kokkulepped seoses puhkustega.

„Suureks abiks on SOP-de (standard operating procedures) ehk juhendite loomine iga korduva töölõigu kohta. Vähemasti peaks iga ameti kohta olemas olema asendamise juhend korduma kippuvate küsimustega, mis asendajal võivad tekkida,“ soovitab naine.

Tööandja rolliks on tagada see, et iga töötaja on enda asendamise teinud võimalikult sujuvaks ning et meeskonnas on kõigil selge arusaam olukordadest, mis puhkuste ajal võivad tekkida. „Üks lihtne variant on teha terves ettevõttes või allüksuses kollektiivpuhkus, kuid paljudes tegevusalades ei ole see paraku majanduslikult mõistlik ega võimalik,“ jagab Kassin veel ühte võimaliku lahendust.

Positiivne töökeskkond suurendab puhkusel töötaja abivalmidust kriiside lahendamisel

Küsimusele, et kuidas tööandjana käituda, kui töötaja on küll puhkusel, kuid tekib probleeme, millele ainult tema vastata oskab, rõhutab personalileidja Kassin, et nii nagu iga teise otsuse puhul, tuleb kaaluda prioriteete ja tagajärgi.

„Kui oluline see on, et küsimus saaks lahendatud kohe? Mis juhtub siis, kui vastuse saab näiteks nädala pärast? Kas on kindel, et keegi teine peale puhkava töötaja ei oska aidata?“ soovitab ta tööandjal endalt enne tegutsemist küsida.

Kui puhkusel oleva inimese poole pöördumine on siiski hädavajalik, tuleks seda teha eelnevalt kokkulepitud viisil. Meeskonnas peaks olema selge, milliseid suhtluskanaleid kasutatakse ja kui kiiresti oodatakse vastust. Olgu selleks siis telefonikõne, SMS, Slacki või Messengeri sõnum.

„Kui töökeskkond on üleüldiselt positiivne ja toetav ning kultuur soosib eraelu tasakaalu, ei tohiks ka töötaja hädaolukorra lahendamise pärast liialt pahandada. Kui aga töötaja on niigi viimase piirini stressis ning teda siis veel ka puhkuse ajal segatakse, võib see olla viimane piisk karikas,“ ütleb Laura Kassin lõpetuseks.