Kuidas toime tulla narrimisega?

Paljudes peredes aramastatakse lapsi veidi õrritada ja mänguline narrimine, mis kellegi tundeid ei haava, on täiesti lubatav. Narrimine on verbaalse agressiooni üks vorme ja tavaliselt kasutatakse seda teisele koha kättenäitamiseks, tema kõrvaletõukamiseks või halvustamiseks. Kuna narrimine on paljuski meie kultuuri lahutamatu osa, võiksid tugevdada oma lapse enesekindlust narrimisega toimetulekuks.

Kui laps kardab kooli minna või räägib mõnest muust murest, võib kahtlustada kiusamist. Siinkohal mõned nõuanded, kuidas last aidata:

* Räägi lapsele, et tema pole teinud midagi, mis kiusamist põhjustab.

* Harjuta lapsega enesekindluse demonstreerimist. Kiusajad on osavad potensiaalsete ohvrite väljanoppimisel, kui laps ei karda oma arvamust välja öelda, hoiab silmsidet ja oskab reageerida huumoriga, ähvardab teda väiksem oht narrimise ohvriks langeda.

* Kui kiusamine seisneb grupist väljatõrjumises (mis lasteaias tihti aset leiab), siis harjuta last juba varakult teiste lastega seltsima ja gruppi kuuluma.

* Õpeta laps kiusajast ja tema kambast eemale kõndima ja täiskasvanule ära rääkima, mis juhtus.

* Väldi kiusaja halvustamist. Mõistke hukka konkreetset tegevust, mitte teist last: “Mida Siim sinu arvates mõtles, kui sulle nii ütles? Kindlasti ei olnud ilus nii öelda.” Kui te just sageli ei koli, võib vabalt juhtuda (eriti tüdrukute puhul), et ühel heal päeval on teie laps ja tema kunagine kiusaja parimad sõbrad. Seepärast suhtuge asjasse eelarvamuseta. Lapsed suudavad ja võivad muutuda.

* Mängi lapsega rollimänge, mis aitaksid tal võimalikke kiusamissituatsioone ennetada. Aita tal erinevaid strateegiaid ja vastuseid välja mõelda.

* Räägi õpetajaga ja uuri, kas laps ei ole koolis teistest isoleeritud, sest kiusamise ohver võib olla sunnitud suurema osa päevast omaette veetma. Kuid laps, keda kiusatakse, vajab just rohkem sotsiaalseid sidemeid.

* Julgusta last tegelema hobide või huvidega, mis talle meeldivad või milles ta tugev on. Enesekindlus teistes eluvaldkondades annab talle jõudu kiusamisele vastu seista.

* Mõnikord on koolis kiusatavad lapsed ka kodus ohvri rollis. Mõtle, kuidas laps oma õdede-vendade või teiste naabruskonna lastega läbi saaab. Kui leiad, et teda ka kodu lähedal taga kiusatakse, pead leidma võimaluse, kuidas last kahjustavaid suhteid muuta või lõpetada.

Täiskasvanud ei tohiks lubada lastel probleeme “isekeskis lahendada”. Kõik kiusatavad lapsed vajavad ja väärivad abi. Loomulikult ei tähenda see, et peaksid oma last liialt kaitsma ja teda edaspidi kõikjal saatma. See tähendab hoopis seda, et pead vahele astuma ning kiusaja ja ohvri vahelist suhet muutma.

Mida teha narrmisega?

Ignoreeri. Nähes, et ohver ei reageeri, võib narrija oma tegevuse lõpetada.

Õpeta lapsele, kuidas kommentaare enda kasuks pöörata. Näiteks, kui last narritakse punase särgi kandmise pärast, võiks ta vastata: “Mul on hea meel, et sulle mu särk meeldib. Võib-olla panen selle homme uuesti selga”. Või õpeta laps julgelt tõde tunnistama: “Jah, mul on küll punased juuksed. Tänan tähelepanu eest!”

Kui last narritakse kehalise kasvatuse tunnis tema kehva pallimängu pärast, võiks ta ise komplimente teha: “Sina oskad tõesti hästi mängida. Ma tahaksin ka nii hästi mängida”. Taas ei lähe ohver endast välja ega erutu ning narrija võib kaotada huvi.

Väldi ka peresiseselt sellist narrimist, mis naeruvääristab või näitab teisi halvemas valguses.

Kas teadsid?

Hiljuti Duke'i ülikooli poolt õpetajate, klassikaaslaste ja kiusajate endi seas läbi viidud uurimuse kohaselt kuuluvad kiusajad neljandast kuni kuuenda klassini kooli kõige populaarsemate poiste hulka. Seega kannatab kiusamise ohver mitmekordselt: teda mitte ainult ei kiusata, vaid ta on ka populaarse grupi hulgast välja arvatud.

Agressiivne käitumine, kiusamine ja narrimine on meie ühiskonnas küll tavalised, kuid siiski negatiivsed ilmingud. Mida rohkem me laste sellise käitumise vastu võitleme, seda paremas maailmas hakkavad nad tulevikus elama.

Triin Tisler