Veel paarkümmend aastat tagasi oli loomulik, et emaks saadi võimalikult varases eas - seitsmeteistaastaselt pere loomine oli tavaline ning nagu öeldi, siis "kakskümmend kaks viimane taks" ehk selleks vanuseks pidi perekond kahtlemata olemas olema. Tänapäeva ühiskonnas on aga paljuski muutunud ning emaks saadakse üha hilisemas eas. Veel paarkümmend aastat tagasi oli loomulik, et emaks saadi võimalikult varases eas - seitsmeteistaastaselt pere loomine oli tavaline ning nagu öeldi, oli "kakskümmend kaks viimane taks" ehk selleks vanuseks pidi perekond kahtlemata olemas olema. Tänapäevaühiskonnas on aga paljuski muutunud ning emaks saadakse üha hilisemas eas. Hiljutine uuring, mis avaldati väljaandes American Journal of Public Health, kinnitab, et tegelikult on hilises eas esimese lapse sünnitamine teatud mõttes isegi privileeg ja seda just lapse jaoks. Nimelt tähendab see, et laps kasvab üles ema kõrval, kellel on juba piisavalt elukogemust ja teadmisi. Vanem ema annab lapsele edasi rohkem elutarkust, ta on rahulikum ja kannatlikum ning õpetab seda ka lapsele. Hilisemas eas sünnitajad on elus jõudnud etapini, kus neil on saavutatud majanduslik kindlustatus ning tänu sellele saab ta lapsele ka paremat ja mugavamat elu lubada. Lisaks kinnitavad uuringud, et hilisemas eas sünnitajad peavad lugu tervislikemast eluviisidest ning tänu sellele õpib ka laps täisväärtuslikult toituma. Allikas: redbookmag
Reet Härmat ja Brigitte Susanne Hunt — FOTO: Erakogu Buduaari sõnumid Brigitte Susanne Hunt avaldab oma kaalulanguse nipid ja numbrid
Adriana Viks abikaasa Hannesega — FOTO: Adriana Viks/Instagram EKSKLUSIIV Suhted ja seks ADRIANA VIKS kirglikust abielust Hannesega: me leiame kompromisse ka intiimsemate teemade osas
kasvuhoone — FOTO: 1A.ee Sisuturundus Kasulik juhis: kuidas valida kasvuhoone, mis sobib rõdule või katuseaeda?
Puhitus ja IBS - miks seda just naistel rohkem esineb? — FOTO: Biocodex Sisuturundus Puhitus ja IBS – miks seda just naistel rohkem esineb?