Koolikiusamine puudutab iga lapsevanemat

Kallis lapsevanem, sa ise ei pruugugi teada, et sinu armas võsuke on koolis hoopis teises rollis: kiusaja, või see teine osapool - kiusatav. Koolivägivalda esineb igas koolis, mõnedes koolides liigagi palju. Koolikuiusamisest saavad mõjutatud kõik lapsed- nii need, kes seda teevad või seda kannatama peavad, kui need, kes seda pealt näevad. Sellest tuleks rohkem rääkida ja kiusamisele peaks jälile jõudma. Millised on tavaliselt need lapsed, kes teisi kiusavad ja miks nad seda teevad?

Mis on agressiivne käitumine?
See on teist inimest kahjustav käitumine. Agressioon võib olla füüsiline või psühholoogiline ja see pole juhuslik, vaid järjekindel, energiline tegevus. (Bachman & Maruste, 2001)
Peamine vajadus agressoril on teist inimest vigastada või alandada ja sellega kaasneb alati viha–või raevureaktsioon, mida põhjustab emotsionaalne, motivatsiooniline või käitumuslik komponent. Põhjuseid agresiivseks käitumiseks on mitmeid ning agressoreid leidub alati  igas koolis.
Agressorite tegevust saab aga takistada, kui kooli personal, kodu ja õpilased sellele vahele segama hakkavad. Pahatihti jääb ohver üksinda oma muredega. Tihti ei märka ka kodu, et lapsel on tõsine probleem, kuna ohver ei näita seda välja, et tal on raske ja tal on mure. 

Kusjuures koolikiusamine ei ole vaid ühese käitumismustriga. See võib olla nii otsene  või kaudne. Otsest koolikiusamist iseloomustab suhteliselt avalik rünnak ohvri suhtes ja võib olla nii füüsilist kui psüühilist laadi. Kaudne koolikiusamine on aga selline, kui on tegemist isolatsiooni ja grupist väljaajamisega (tagarääkimine, mängudest ja ühistest tegevustest kõrvaletõrjumine) jne.

Reeglina ohver kiusamist ei provotseeri ja kiusaja kasutab ära igasugust olukorda ning hetke, et kiusata. Kui kiusaja saab vabad käed, siis reeglina tegevus kordub ning on sarnase iseloomuga.  Õpetajate  ja koolipsühholoogide sõnul on ohver tavaliselt füüsiliselt nõrgem kui kiusaja või teda tajutakse vaimselt nõrgemana.

Kui teie lapsel või tuttaval, kellel ilmnevad teatud psüühilised ja antisotsiaalsed ilmingud tänu koolile, mis äratavad kahtlust, tuleks uurida tausta: selgitada välja, mis tegelikult toimub, kuna pahatihti info kiusamisest ei jõua õigete inimesteni, ja kiusamine ei pruugi olla sugugi ainult füüsiliste vägivallailmingutega.

Kiusamisel on alati kaks osapoolt: kiusaja ja ohver. Staatused on tavaliselt aja jooksul püsivad. Oluline on kuisamisele võimalikult ruttu jälile saada, kuna ohvrikäitumisel on pikaajaline mõju indiviidi arengule. Võib kaasneda depressioon, õpiedukuse langus, suitsiidimõtted, madal enesehinnang ja ängistus suhetes ja suhete loomisel. Samuti ka kiusaja puhul – tulevikus võivad kiusajal tekkida tõsised probleemid, milleks on tavaliselt kuritegelik ja antisotsiaalne käitumine.

Miks lapsed on agressiivsed?
Laps võib kasutada agressiivsust oma eesmärgi saavutamiseks. Eesmärk võib olla näiteks soovitud asjade saamine, domineerimine grupis jne. Tihti nad on grupi liidrid. On agressiivsuse tüüpe, mil laps ei kasuta agressiivsust oma eesmärgi saavutamiseks, kuid ta käitumise käivitab teiste käitumine. See laps ise on koolis halval positsioonil, ei leia oma kohta ning kui teised on ees agressiivsed, võetakse see üle.

Kiusajaid ja ohvreid on erinevaid
Targad kiusajad - nemad on tavaliselt väga heade sotsiaalsete oskustega. Klassis on nad kõrge staatusega ja pigem liidrid. Oma üleoleku näitamiseks valivad nad välja objektid, keda nad ise ei pruugi (kuigi võõivad) kiusata, aga neil on käsilased. Neil on mõjuvõim teiste üle ja targalt juhivad ja ässitavad nad oma käsilasi ohvrile kõikvõimalikul viisil haiget tegema. Õpetajate seas on nad hinnatud ja pahatihti ei osata kahtlustadagi, et see õpilane võib nii jäledalt käituda.
Mitte-nii-targad-kiusajad – nemad ei oma kõrget staatust koolis. Nad on keskpäraste vaimsete võimetega ja kiusamine on pigem füüüsiline.
Kiusajaist ohvrid – laps on mingis kontekstis ohver ja teises kontekstis ise kiusaja.

Ohvrid võivad olla samuti erinevad:
Passiivsed – see tähendab seda, et laps ei anna mitte mingit põhjust, et teda võiks kiusata. Kahjuks mingil põhjusel peetakse teda nõrgaks ja hea on tema peal rakendada nii füüsilist kui ka vaimset agressiooni.
Proaktiivsed – nad annavad ise põhjust. Nt õrritavad teisi ja ei tea, mis on selle tagajärg. Nad on sellised lapsed, kes alluvad teiste provokatsioonidele.

Aga ei ole ainult ohvreid ja kiusajaid, on veel ka hulk teisi inimesi, kes kiusamisele kaasa võivad aidata. Näiteks kutsutakse kaasajooksikuteks neid, kes aitavad igati kiusamisele kaasa ja on liidritel alati olemas, kui viimane soovib ohvrile haiget teha. Tavaliselt on nad kaasajooksikud  sellepärast, et ise mitte ohvrirolli sattuda.
On ka selliseid, kes hoiavad teadlikult eemale igasugustest situatsioonidest, kus peaks ebaõiglusele vahele sekkuma.

Ja siis on veel kaitsjad – neid on tavaliselt väga vähe, kes ohvrile appi tõttavad.

Koolivägivallale saab panna piiri, kui selle vastu töötama asuda ja uurida, mil viisil kiusamine koolis toimub. Asuda kaitsja rolli. Uurida välja, kes on kiusajad, kes ohvrid, kes kaasajooksikud. Esimestena peaksid kaitsjateks asuma kool ja lapsevanemad ning suure töö saavad ära teha teised õpilased, laites maha igasuguse kiusamise ilmingu. 

 
Buduaar.ee arhiiv