Suguhaigustest: buduaarikate viis lugu elust enesest

Suguhaigustest: buduaarikate viis lugu elust enesest

Eestis on tuhandeid inimesi, kes ei ole oma suguhaigusesse nakatumisest teadlikud. Viirus võib inimese organismis pesitseda pikka aega, ilma et endast kuidagi märku annaks. Seega peaks iga inimene, kes on olnud kas või korra kaitsmata vahekorras, ennast suguhaiguste suhtes testima. Oma kogemusest seoses suguhaigusega olid poole aasta eest nõus meie paberajakirjale rääkima Buduaar.ee suhtlusfoorumi buduaarikad, kelle nimed selles loos on muudetud. Nüüd on aeg avaldada see lugu ka meie veebiversioonis.

Eestis on tuhandeid inimesi, kes ei ole oma suguhaigusesse nakatumisest teadlikud. Viirus võib inimese organismis pesitseda pikka aega, ilma et endast kuidagi märku annaks. Seega peaks iga inimene, kes on olnud kas või korra kaitsmata vahekorras, ennast suguhaiguste suhtes testima. Oma kogemusest seoses suguhaigusega olid poole aasta eest nõus meie paberajakirjale rääkima Buduaar.ee suhtlusfoorumi buduaarikad, kelle nimed selles loos on muudetud. Nüüd on aeg avaldada see lugu ka meie veebiversioonis.

 

Nii piinlik vestlus jääb alatiseks meelde

Natali* avastas, et põeb klamüüdiat, kui talle raseduse ajal suguhaiguste analüüsid tehti. Enne seda ei teadnud ta oma nakatumisest midagi, sest sümptomeid kui selliseid ei olnud. “Kui mulle helistati ja sellest teatati, tundsin alguses kohutavat piinlikkust. Edasi olin segaduses, kuna nii minul kui ka mu partneril kedagi teist pole ja arvatavasti olin ma sellega juba kaua aega ringi käinud – ilma enda teadmata! Rääkisin kodus mehele, tegime nädalase tabletikuuri läbi ja elame nüüd tervelt edasi.“

Natali mees suhtus suguhaigusesse väga mõistvalt, sest kumbki neist ei teadnud, kes oli olnud haiguse edasikandjaks. “Lahku me sellise asja pärast ei läinud. Polnud ju kindel, kuidas ma selle sain. Võib-olla oli temal endal kaitsmata vahekord haiguselevitajaga. Peale minu elukaaslase ei tea sellest keegi ja siiralt loodan, et see jääb minu ainukeseks kokkupuuteks suguhaigustega – ei soovi enam kunagi, et keegi mulle teataks, et midagi põen. Nii piinlik vestlus jääb alatiseks meelde ja edaspidi olen kindlasti ettevaatlikum,“ sõnab Natali. 

 

Kunagi ei või teada, mida partner mõtleb või teeb

Kristi* arvas, et midagi on valesti, kui alakõhtu tekkisid imelikud valud ning voolus oli erinev ja märgatavalt suurenenud. Tema kahtlusi kinnitas arst. Nimelt põdes Kristi gonorröad. “Olin täiesti rahulik, kui suguhaigusest teada sain. Nõudsin loomulikult selgitust ka partnerilt, aga tema väitis, et on puhas. Ei hakanud tüli norima ning keskendusin meie mõlema ravile. Võib-olla oli see haigus tal juba enne mind, ei tea. Lahku ei hakanud ka sellepärast minema,“ räägib ta.

Tulevikus ettevaatlikum olemise kohta sõnab Kristi, et tema võib ju ettevaatlik olla ning samuti ei harrasta ta üheöösuhteid, kuid kunagi ei või teada, mida partner mõtleb või teeb. “Iga päev ju teste tegema ei saada,“ tõmbab Kristi oma jutu kokku. 

 

Suguhaigused levivad ka oraalseksiga

Mari* sai klamüüdiast teada tavapärase kontrolli käigus, mil võeti ka suguhaiguste test. “Olin just lõpetanud suhte pikaajalise elukaaslasega ning alustanud uut suhet – eks sealt see tuligi. Uus kaaslane küll väitis, et seksis kõigi naistega kondoomiga, kuid unustas pisiasja, et suguhaigused võivad levida ka oraalseksiga.“

Oma uue kaaslase informeerimiseks võttis Mari päeva hoogu. “Tunded olid segased, kuid üritasime asja siiski naljaga võtta. Pidime ju ravikuuri ajal seksist hoiduma ning koos tablette sisse sööma. Ainus, mis mind hirmutas, oli see, et selle haigusega võivad kaasneda tüsistused, mis toovad kaasa ka selle, et tulevikus on raske viljastuda ning lapsi saada,“ räägib ta.

Kaaslasest Mari haiguse pärast lahku ei läinud, vaid pigem lähendas see noori omavahel – ei saa ju teisele pahaks panna, et tal on seksuaalelu olnud ka enne praegust partnerit. Positiivne oli asja juures vaid see, et kuna haigus oli saadud viimaselt partnerilt, ei pidanud Mari oma eelnevaid kaaslasi sellest teavitama.

“Tulevikus, kui peaksin kaaslase kunagi välja vahetama, kasutan moodsate naiste meetodit – ei mingit seksuaalvahekorda enne, kui mees on toonud arstilt vastava tõendi, kus on kirjas, et ta ei põe ühtegi suguhaigust!“

 

Edaspidi nõuan alati partnerilt arstitõendit

“Ma ei oleks kunagi arvanud, et nakatun suguhaigusesse. Loed küll ajakirjadest, kuidas naised oma kogemustest räägivad, aga ikka mõtled, et sinuga nii ei juhtu ning kui juhtub, tunned, kuidas korraga suur koorem õlgadele langeb,“ räägib Anu.*

Nagu paljud teised naised, avastas ka Anu, et põeb haigust, kui käis iga-aastasel naistearsti visiidil ja talt suguhaiguste proovid võeti. “Pärast suurenenud tupevooluse, mida ma too aeg normaalseks pidasin ega pööranud sellele suuremat tähelepanu, muid sümptomeid mul ei olnud. Ilmselt kujutasin ette, et suguhaiguse korral tuleb mingi lööve või villid või ilmub otsaette suur silt, mis teatab, et põed suguhaigust. Tagantjärele muidugi mõtlen, et oleksin igaks juhuks pidanud kohe arstile minema, aga tagantjärele tarkusega pole enam midagi peale hakata.“

Anu diagnoosiks oli trihhomonoos, mis on Eestis peaaegu sagedaseim sugulisel teel leviv haigus. 

“Kuna tollane partner oli minul esimene, siis oli selge, et kas mees põdes suguhaigust juba varem ning andis selle mulle enda teadmata või on ta võõrastes käinud. Kahjuks oli tegu viimase variandiga. Ma oleksin talle andeks andnud, kui ta oleks haiguse kaasa toonud mõnest oma eelmisest suhtest, aga petmist ja võõra naisega ilma kondoomita magamist ma talle andestada ei suutnud,“ ütleb ta.

Anu tunnistab, et tema jaoks oli see suur löök. Lisaks haiguse saamisele pettis teda armastatud inimene. “Õppisin sellest väga palju ning olen kindlasti tulevikus ettevaatlikum. Kasutan edaspidi alati kondoomi ning nõuan partnerilt arstitõendit suguhaiguste puudumise kohta. Väiksemagi kahtluse korral lähen edaspidi alati arstile ning soovitan sama teha ka teistel naistel!“

 

Olen õnnelik, et pääsesin vaid kerge ehmatusega

Tiiu* sai klamüüdiast teada raseduse ajal, teisel ämmaemanda visiidil. Täpset nakatusallikat ei tea ta siiani – ilmselt sai ta selle oma eelmiselt partnerilt või oli haiguse edasikandjaks Tiiu elukaaslane. “Alguses oli ehmatus suur, sest ei teadnud sellest haigusest midagi. Koolis räägiti rohkem aidsist, süüfilisest, gonorröast. Arst seletas haiguse ilusti lahti ja selgus, et tegu on kergesti ravitava ja Eestis üsna levinud suguhaigusega. Õnneks sain oma nakatumisest teada varakult, mistõttu jäid olemata ka selle võimalikud tagajärjed (nende hulgas ka viljatus). Edasi võtsin asja rahulikumalt ja tänasin õnne, et midagi hullemat polnud,“ räägib ta.

Omavahel neil sellest tüli ei tekkinud, vaid tehti ravi kenasti läbi ja saadi haigusest lahti. “Teatasin klamüüdiast ka oma eelmisele partnerile. Enne teda olin just käinud regulaarses kontrollis naistearsti juures ning siis oli kõik korras (seega varasematele partneritele ei pidanud teatama). Kas tema ennast testis ja mis oli tulemus, ei ole mulle teada.“

Tulevikus on Tiiu kindlasti ettevaatlikum. “Olen väga õnnelik, et pääsesin kerge ehmatusega ega saanud midagi tõsisemat külge. See oli piisav õppetund, et ennast edaspidi paremini kaitsta.“

 

Anneli Allikas- Parv
Buduaar Shopping