Kes siis saavad kaksikuid?

71 kommentaar
Kes siis saavad kaksikuid?

Enamasti tuleb uudis, et sündimas on kaksikud vanematele ootamatu ja sageli ka ehmatava uudisena. Isegi, kui kummagi suguvõsas on täheldatud eelsoodumust mitmikute sünniks. Kunstliku viljastamise ajastul on mitmikute sünnid muidugi märgatavalt kasvanud, kuna tavaliselt siirdatakse emakasse rohkem kui üks viljastatud munarakk.

Enamasti tuleb uudis, et sündimas on kaksikud vanematele ootamatu ja sageli ka ehmatava uudisena. Isegi, kui kummagi suguvõsas on täheldatud eelsoodumust mitmikute sünniks. Kunstliku viljastamise ajastul on mitmikute sünnid muidugi märgatavalt kasvanud, kuna tavaliselt siirdatakse emakasse rohkem kui üks viljastatud munarakk.

Kui tänapäeva meditsiinis on anomaaliad ja eriolukorrad, sealhulgas ka mitmikud,  kergemini tuvastatavad, siis aastaid tagasi võis mitmikutest teada saada alles sünnituslaual. Reet (28) rääkis, et just selline asi juhtus tema emaga, kui kaksikud vennad sündisid. Ema  tundis rõõmu juba sündinud poja kisast, kui arst konstateeris, et „oot-oot, siit tuleb veel keegi ju!”. Seni oli ema arstilt igal visiidil saanud korraliku peapesu oma ebanormaalse kehakaalu ja kõhumõõtude kasvu pärast. See oli aeg, mil teatud tarbekaupu oli raske hankida, sestap pandi kogu suguvõsas ja sõprade ringis tutvused mängu, et puuduolevaid asju ja riideesemeid muretseda. Mu oma tädigi sai vaatamata peres kinnitust leidnud „üle põlvkonna”-teooriale kaksikutest teada vaid tänu rasedusaegsetele terviseprobleemidele, mistõttu teda hoiti paar kuud enne sünnitust haiglas ning tehti isegi röntgen, mille põhjal kaksikud tuvastati.

Kuid isegi nüüd juhtub, et üks kaksikutest „peidab” ennast ning esimese ultraheliga teist loodet kindlaks ei teegi. Vahel selgub, et kõik pole päris tavapärane kaksik- või kolmiktesti tulemustest. Perekooli foorumis oli kolm aastat tagasi üks kurb ema kelle kolmiktesti tulemused näitasid, et midagi on korrast ära. Paar päeva hiljem oli samas foorumis rõõmuudis, et polegi kolme jalaga laps, vaid hoopis kaksikud! Samalaadne asi juhtus ka kooliõega, kuid tema sai teisest lapsest kinnitust alles raseduse keskel tehtaval skriiningul.

Kõik tuttavad, kellel on olnud õnne ühe ropsuga kaks saada, räägivad, et esimesed kuud on kõige raskemad – magada eriti ei saa, kogu aeg kulub lastele. Eriti karm oli kaksikutest beebide kasimine pabermähkmete-eelsel ajastul, mil kõike pidi käsitsi pesema. Peale mähmetele said ju märjaks ka riided ja linad. Lisaks muud probleemid, mis kaasnevad laste kasvatamisega. Ometi on neid, kes unistavad kaksikutest. Ausalt öeldes esimest last oodates flirtisin isegi selle ideega. Sõbranna Age (26), kellel on juba seitsme aastane poeg, on mitmikutest nii suures vaimustuses, et ütleb alati: „Kui teaks kindlalt, et saan järgmisena kaksikud, siis ma enam rasedust edasi ei lükkaks.”

Seega, kes siis saavad kaksikuid? Teooriaid on mitu:

● Tarkades raamatutes kirjutatakse, et enamik rasedusi on kaksikrasedused, lihtsalt üks loode hävib, ei arene välja, katkeb ja tugevam jääb ellu. Tegelikult  enamik rasedusi ju katkeb varases staadiumis, nii, et naine ei teagi, et ta rase oli – erinevatel andmetel 50-70% rasedustest katkevad. Seega, võimalus saada mitmikud on kõigil inimestel, samas neil, kel suguvõsas neid olemas, natuke suurem võimalus geneetilise eelsoodumuse tõttu;
● Erimunakaksikute saamine sõltub enamasti naisliinist – kas on soodumus korraga mitme munaraku samaaegseks küpsemiseks või mitte. Sageli räägitakse ka sellest, kuidas emapoolses sugulusliinis on tõenäosus kaksikute sünniks suurem üle põlvkonna või seostatav ema vanusega – mida vanem ema on, seda suurem on tõenäosus kaksikute sünniks;
● Ühemunaraku kaksikud või isegi kolmikud pidid olema looduse vingerpuss, kus viljastatud munarakk hakkab iseenast kloonima ning täpset põhjust ei teata veel kindlalt;
● Kui 80 tavalise sünni kohta sünnib 1 paar kaksikuid, siis kaksikutest 20% on ühemunakaksikud. Ehk siis: kui 80 tavalise sünni kohta on 0,2 ühemunakaksikute sündi, siis on 800 tavalise sünni kohta vastavalt 2 ühemunakaksikute sündi. Selline see tõenäosus statistiliselt kaksikuid saada uuringute järgi on.

Seega selgub, et kõige kindlam mitmikuid saada on kunstliku viljastumise teel ning ka siis ei pruugi kõik embrüod pesastuda. Nad olid ja on looduse müsteerium, mida on raske planeerida. Vaatamata mitmikute kasvatamisega seotud õuduslugudele, on enamik mitmikute vanematest kenasti hakkama saanud ja siiralt õnnelikud. Tegelikult on õigem öelda – mitte igaühele ei anta kaksikuid. See õnnistus tuleb välja teenida!

Buduaari arhiiv
Veronika Raudsepp Linnupuu

Sarnased artiklid