Kuidas peab toituma beebiootel ema

Raseda toitumine mõjutab lapse tervist ja ema õiged toitumisharjumused antakse edasi ka uuele pereliikmele. Sellepärast peab oma menüüd väga hoolikalt vaatama.
Ema ei pea raseduse ajal sööma teab mis imeroogasid, aga tervisliku toitumise põhitõdesid peaks ta järgima küll.

Toit peab olema mitmekesine, taimetoitlus ja kõikvõimalikud dieedid võivad oodata aega mil laps on imikueast väljas.

Kuulsin poes kuidas üks umbes kuuendat kuud rase naine oma sõbrannale pajatas: „Mulle meeldib süüa! Rasvasid ja kaloreid ma tõesti ei loe! Tunde järgi valin toitu mida söön! Eriti meeldib mulle rämpstoitu süüa! Näiteks frii- või praekartuleid või siis rohke kastme ja salatiga hamburgerit! Magusat söön päevas ka kuskil kilo.”

Vaene laps, kes naise kõhus seda rämpstoitu kõik omandama peab. Kas mõned emad siis tõesti ei mõtle oma lapse heaolu peale.

Mida päeva jooksul süüa?

• süüa tuleb regulaarselt (rasedale sobib veidi sagedasem toitumine: 3–3,5 tunni järel).
• toidu valmistamisel vältida liigset praadimist, vürtsitamist jms, mis muudab toidu raskesti seeditavaks.
• iga inimese toitumisharjumused on erinevad. Samas ei pea end sundima sööma toite, mis ei maitse. Alati on võimalus leida mõni asendaja: kui inimene ei talu piima, võib ta juua jogurtit jne.

Pool liitrit piima ja piimatooteid ning 1- 2 juustuviilu. 5-6 leivaviilu (rukkileib ja jämedateraline leib ).
Müslit või kaerahelbeid, vähemalt ühe puuvilja (vastavalt hooajale ), toorest juur- ja puuvilja, näiteks 1 porgand, 1 kurk või 1 tomat.
Juurvilju või salatit koos sooja toiduga. 2-3 kartulit, jämedateralist leiba või pastat ja riisi.
Kalavõileibu ja ka kord nädalas kalatoitu. 1/2 muna ja liha päevadel, mil sa kala ei söö. Varieeri näiteks rasvast ja rasvata kala.
Oleks hea, kui sööksid päevas 3 korda põhitoitu ja 2 korda suupisteid.
Püüa toit korralikult läbi mäluda.

Kõhukinnisuse puhul on abi rukkileiva või teisi täisteravilju sisaldavate leibade söömisest. Lisaks söö ohtralt juurvilju, värskeid puuvilju, viigimarju ja kuivatatud ploome ning joo palju -piima ja vett (2-3 liitrit päevas). Samuti aitavad harjutused.

Kui tunned iiveldust, aitavad sagedased kerged eined, mis sisaldavad palju süsivesikuid. Söö palju leiba, liha jne., et sul oleks maos kogu aeg toitu. Kui sa oksendad palju, aitab hapude kommide või jääkuubikute imemine ja ohtralt vedeliku tarbimine. Kui oksendad pidevalt palju, pöördu oma arsti poole.

Jälgi oma veresuhkurt!

Head veresuhkru näitajad on:

Hommikune veresuhkur - mitte üle 5,5 mmol/l
Toidujärgne veresuhkur - mitte üle 7,5 mmol/l
Enne magamaminekut veresuhkur mitte alla 6,0 mmol/l

Kui õhtune veresuhkur enne magamaminekut on madalam kui 6,0, peaks sööma väikese lisasöögi, et vältida öist hüpoglükeemiat. Selleks sobib hästi mõni puuvili.

Vaatamata sellele, et hoolitsevad vanaemad soovitavad tulevasel emal kahe eest süüa, ei ole see õigustatud. Paar juustuvõileiba, tops jogurtit ja veidi puuvilja katab päevase lisaenergia vajaduse täielikult.

Kui palju keegi endale lisatoitu lubada võib, sõltub kehatüübist. Kui naine on sale ja ka enne rasedust ei pidanud oma kehakaalu pärast muret tundma, võib ta julgesti süüa. Tema rasedusaegne kaaluiive võib olla isegi keskmisest suurem (12–13 kg), ilma et see naist ennast või loodet ohustaks. Naine, kellele tema kaal juba enne rasedust muret tegi, peab hoolega ennast piirama ja kasutama lahjemaid toite. Tema kaaluiive peaks olema keskmisest väiksem, umbes 7-8 kg.

Rasedatel tõuseb enam kui kaks korda valgu, D-vitamiini, raua, kaltsiumi, fosfori ja magneesiumi vajadus. Vitamiinide ja mineraalainete vaeguse ennetamiseks on apteekides müügil spetsiaalsed vitamiinid rasedatele ja imetavatele emadele.

Imiku keha sisaldab sündides 30 grammi kaltsiumit. Selle tagamiseks peab rase iga päev saama toiduga ~400mg kaltsiumit rohkem, kui vastavas eas naise toit tavaliselt sisaldab. Kõige suurem on kaltsiumivajadus raseduse lõpukuudel. Kui raseda toit on kaltsiumivaene, siis kasutab loode kaltsiumit ema luudest. Tulemuseks on ema luude hõrenemine, hammaste lagunemine ja loote arenguhäired (kaltsium on vajalik kõikide kudede, sealhulgas aju arenemiseks). Kaltsiumipuudus võib tekkida taimetoitlastel, kes piima ja piimatooteid ei tarvita ning teismelistel sünnitajatel nende ebakorrapärase toitumise tõttu.

Peamine kaltsiumiallikas on piim. Raseda päevaseks vajaduseks peetakse 3–4 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks 100–200g kohupiima ja 30–40g juustu. Need emad, kes ei talu piimasuhkrut, samuti need, kellel on piimaallergia või kellele piimatooted ei meeldi, võivad konsulteerida arstiga ja kogu raseduse ning imetamise ajal kasutada kaltsiumitablette.
D-vitamiin vajadus oleneb aastaajast. Meie kliimas tuleb talve- ja kevadkuudel arstiga kooskõlastatult lisada toidule D-vitamiini preparaate. Sel vähese päikesevalgusega perioodil on kaltsiumi ainevahetust korraldava D-vitamiini moodustumine organismis puudulik. D-vitamiini on vaja, et kaltsium kinnistuks luudesse ja hammastesse.

Paljudele rasedatele meeldib maiustada. Loobuma peaks kookidest ja saiakestest. Magusavajadust saab rahuldada puuviljade jms söömisega toidukorra lõpus.