Mida tähendab maailmalõpp: vastab selgeltnägija Hannes Vanaküla

Iga natukese aja tagant ennustatakse kusagil peatselt saabuvat maailmalõppu ja sellega kaasneb tavaliselt suur draama ning diskussioonid. Filme maailmalõppudest ja nende ärajäämistest on tehtud ilmselt sadu ja tehakse ka tulevikus. Kuid kas selline asi nagu maailmalõpp on üldse võimalik ja mida see tähendab - selgeltnägija Hannes Vanaküla rääkis meile sellest lähemalt.

Küsimuse peale, kas meie planeeti ohustab häving, vastab Hannes: "Kui me mõtleme otseselt planeedi hävingut, siis mina ei näe siinkohal küll mitte mingisugust ohtu ja ei kao ta niipea mitte kuhugi," muigab Hannes ja lisab: "Sellist mõistet nagu maailmalõpp saab tegelikult võtta mitmeti - näiteks, kui me defineerime maailma kui mõne inimese isiklikku arenguruumi, siis selliseid maailmalõppe toimub kogu aeg, igal aastal. Inimese sisemaailma moodustab tema mõistmisvõime ja arusaamine ümbritsevast keskkonnast. Kui inimene on kohanenud riigistruktuuriga, siis omab ta töökohta ja suhtlusringkonda ning ühiskonnas peetakse temast lugu. Ta tunneb end selles keskkonnas turvaliselt. Tal on olemas arusaam, kuidas ja mida teha, et tema käekäik oleks edukas. Kui aga ühiskond muutub, vanad töökohad kaovad ning tekivad uued vajadused, siis tuleb ka inimestel muutuda, et uue olukorraga kohaneda. Need inimesed, kes ei suuda ühiskonnas toimuvate muutustega kaasa minna, tajuvad paratamatult maailma lõppusid - täpsemalt siis sisemaailmas toimuvaid lõppusid. Need inimesed, kes aga suudavad end ise muuta ja ümbrusega kohaneda, ei pruugi maailma lõppusid üldse tajuda, nad oskavad näha reaalsust ja seda aktsepteerida," arutleb Hannes.

Hannes nendib, et inimesed ei taha sageli muudatustega kaasa minna, sest see tekitab vajadust end oma mugavusstsoonist välja tõugata. "Inimene on egoistlik olend. Kui ta tunneb, et ta ei saa ühiskonnas hakkama ja on võimetu, siis süüdistab ta teisi. Ei taheta teadvustada, et iga lõpp on uue algus."

Karin Karu