TIPPKOKK JOEL OSTRAT: ”50% minu unistustest on teoks saanud!”

TIPPKOKK JOEL OSTRAT: ”50% minu unistustest on teoks saanud!”
Kukekeklõpsutab

”Kui sa oled noor kokahakatis, siis esimene unistus on saada peakokaks, edasi muidugi juba oma kohvik ja restoran,” loetleb restoraniärimees ja tippkokk Joel Ostrat (36) oma aastatetaguseid unistusi. Tänaseks on 50% neist reaalsuseks saanud. Kuhu edasi? ”Võiks ju maailma näha!”, vihjab ta kavalalt.

Joeli unistused täitusid juba varakult. Vaid 22aastaselt avas noor kokk oma esimese restorani – Cafe Truffe, mis rõõmustab külastajaid veel tänagi ja peab kohe-kohe oma viieteistkümnendat sünnipäeva. ”Ma ei suutnud uskuda, et sain hakkama ja et see juhtuski – avasin oma kohviku,” räägib Joel, kes toona töötas 365 päeva jutti. ”Ma ei puhanud kordagi, aga olin õnne tipul,” meenutab peakokk oma eduka teekonna algust. ”Aga ka praegu on tegelikult samasugune õnnelik aeg,” teatab tänaseks 15 ülipopulaarse ”müügikoha”, olgu siis tegu mojito-baari või kohvikuga, nagu Joel ise neid nimetab, eestvedaja.

Unistuste täitumise aeg

Oli aeg, mil mees omanimelisest brändist unistadagi ei julgenud. Kui, siis vaikselt. Kusagil alateadvuses, oma eeskujude Jamie Oliveri ja Gordon Ramsay artikleid lugedes ja nende tegemisi jälgides. Aga mida aeg edasi, seda enam ei tundunud ka Joel Ostrarti nimeline valmistoidubränd kättesaamatu. Tänaseks on kiire elutempoga inimesed saanud juba kolm aastat Joeli retseptide järgi valmistatud valmistoite poelettidelt kaasa haarata. ”Kiiretel päevadel võtan ka ise selle toidukarbi , et täiskäigul edasi tormata.”
50% Joeli unistustest on teoks saanud. ”Nüüd veel maailma vallutamine ja oma hotellikett, siis saab rahulikult pensionile jääda,” naerab ta. Sügishooajal lisandus loetellu ka omanimeline saade – ”Joel Ostrati suur õhtusöök” – mis lubas koka köögipoolelt otse kaamerate ette. ”Olen vist kogu aeg olnud edev ja selline sõnavõtja tüüp,” naerab Joel ja lisab, et kaamerat ta ei karda. ”Ettevõtte suvepäevadel oleme teinekord isegi päevajuhist loobunud, et las Ostrat teeb ise ära!”
Tippkokk on veendunud, et oma valdkonnas edukas olemiseks tuleb teha oma tööd kire ja armastusega. ”Seda peaks kõik inimesed tegema,” soovitab ta, kuid peab sama oluliseks ka terviklahendust. ”Ma olen aru saanud, et vaid toit pole oluline, sama oluline on ka kogu väljas söömas käimise kogemus,” rõhutab mees ning lisab, et kliendile tuleks alati pakkuda rohkem kui ta ootab.

Läbipõlemise lävepakk

Pidev soov pakkuda parimat ja ise kõigega hakkama saada viis ka Joeli mõned aastad tagasi tegusate inimeste haiguse ehk läbipõlemiseni. Kes palju teeb, see palju jõuab… ”Aga sellel on ka ületöötamine lihtne tulema,” teab tippkokk omast kogemusest, et seda karmi läbielamist ei soovita ta kellelegi. Raske perioodi läveni jõudis mees ajal, mil ahvatlevaid pakkumisi tuli uksest ja aknast ning ei ütlemine tundus raskem kui miski muu. ”Kõik ju küsivad ja tahad end ka kõigile anda…” Ühtäkki muutusid tööpäevad nii pikaks, et mees jõudiski koju vaid magama. ”Arvad, et see ongi karjääri tegemine? Ei ole, see ongi läbipõlemine!” teab ta täna targem olla.
Pingelisel perioodil sõi Joel valimatult. ”Sõin kõike, mis ette juhtus, ja siis, kui just parasjagu aega sain, sest söögiisu oli metsik. Trenni ei jõudnud, aega polnud, sest tegin ”karjääri”,” jätab mees mõtte lahtiseks. Ühtäkki hakkasid aga tõusma nii kehakaal kui ka stressitase. ”Ärritusin kergesti ja olin kogu maailma peale pahane,” meenutab ta rasket aega ning kinnitab, et just hirm on põhjuseks, miks toimekast nõiaringist on keeruline välja pääseda.

”Väga raske on sellest kõigest lahti lasta, sest sa kardad. Tahad kõike ise teha ja kontrollida, ei usalda kedagi. Mina ise, mina teen!”

Kõigile, kellel on soodumus samasugusesse äärmusesse langeda, soovitab mees käia puhkamas ja teha seda regulaarselt. Joel ise lubab endale nüüdsest igal aastal kaks kuud välisreisideks. ”Tunnen, et minu koormuse juures on see just õige doos.” Näiteks hiljuti saabus mees võrratult puhkusereisilt Dubaist. ”Puhake ja nautige ja laske vahepeal tööl oodata. Uskuge mind, töö ei kao kuhugi, seda tuleb isegi juurde, aga puhanuna jõuad sa kolm korda rohkem ära teha, sest oled produktiivsem.”
Neile, kellel pole võimalik pikemalt puhata, soovitab Joel keskkonnavahetuseks minipuhkust, näiteks spaas lõõgastumist. ”Tuleb puhata ja nautida, sest siis on minust rohkem abi ka tööl. Keegi ei taha ületöötanud Joeliga koos tööd teha, puhanud ja värske Joeliga on see aga nauditav,” naerab mees.
Nüüdsest on Joel võtnud eesmärgiks perele – abikaasa Theresele (27) ja pisipoeg Johanile (1) – pühendada kõik nädalavahetused ja õhtud. ”Nii ma vähemalt proovin!” Näiteks käisid nad eile koos ühisel rongisõidul. ”Sõitsime koos lõbu pärast rongiga Tartu-Elva-Tartu liinil. Johanile meeldivad rongid ja viisime ta siis sõitma, oli lustakas olemine. Poiss oli megarahul.”

Tippkoka argipäev

Joeli hommikud algavad tema Tartu kodus. Tartu on Joeli linn. ”Siin on piisavalt elu ja piisavalt rahu. Kui kipitab suurlinna järele, siis saab sinna alati minna,” sõnab mees, kes pigem sõidab kaks tundi rongi või autoga, kuid Tallinnasse elama ei kipu.
Õige hommik saab hoo sisse kosutava hommikusöögiga. ”Munaroad on mu lemmikud,” tunnistab mees, kes on pärast poja sündi hakanud ka putrudega katsetama. ”Need on ikka ka väga head, kui neid tuunida.” Pärast hommikusööki algab tõsine tööpäev: kohtumised tootmises, toodete tutvustused, koosolekud partnerite ja töötajatega ning e-mailidele vastamine ja kõned. Toimeka päeva keskel proovib Joel siiski leida ka tunnikese trenni jaoks, et siis õhtul ei peaks seda perega koos veedetud aja arvelt tegema.
Selleks et kõike jõuda, peab vaim olema puhanud ja värske. Selleks armastab tippkokk trenni teha ja saunatada! ”Kui teha üks korralik saun, siis pärast seda olen kui uuesti sündinud. Hea vorm ja sportlik eluviis hoiavad omakorda vaimu värske.” Juba viis aastat on mees osanud tähelepanu pöörata ka vaimsele tervisele. ”Käin küll regulaarselt massaažis ja kiropraktiku juures, kes aitavad kehal lõdvestada, kuid oluline on ka vaimu eest hoolt kanda,” teab ta. ”Näiteks meeldib mulle vabastav hingamine.” Viimane aitas Joeli üle ka pingelisest läbipõlemise perioodist. ”Proovisin erinevaid lõõgastavaid meetodeid ning mind aitas lõpuks vabastav hingamine. ”Olen teinud sellest ka pause ning seejärel tunnen kohe, kuidas rahu hakkab kaduma ja ärevus tõuseb taas,” märgib Joel ning soovitab seda soojalt teistelegi.

Kindel tagala – kodu

Joel on nõus, et armastus käib kõhu kaudu, kuid seda, kas ta ka oma abikaasa toiduga ära võlus, ei oska ta öelda. Mees lisab naerdes, et ”ju millegagi ikka!”, viidates sellele, et armastus lõi lõkkele just tööpostil. Nimelt töötas Therese Joeli esimese kohviku Cafe Truffe kõrval ning mõnda aega hiljem kandideeris mehele kuuluvasse Meat Market restorani. ”Seal hakkasid sädemed juba lendama,” meenutab mees abikaasaga tutvumist.
Möödunud aastal, peale viit koosveedetud aastat, sõlmiti abielu Itaalia päikese all. ”Therese on väga eriline ja ilus naine. Kui minu seljataga poleks täna teda, siis ma ei teaks, kus ma oleks. Ta on minu majakas, minu tegemistest pool. Lisaks on Therese loonud meile erakordse kodu ja ka meie maailma kõige armsam poeg on väga oluline osa meie ühisest elust ja teest, mida käsikäes käime.”
Ka koduköögis on Joel usaldanud kulbi naise kätte. ”Varem tegin mina kodus rohkem süüa, kuid nüüd on hakanud ka abikaasa süüa tegema. See on hea näide sellest, et usalda ja lase ta oma kuningriiki – ”kööki” – ja sa näed, et sealt tuleb vaid kulda!”
Therese pärusmaaks on magusamaailm – koogid, magustoidud, hommikusöögid ja smuutid. ”Mina olen see, kes hoolitseb rohkem pearoogade ja soolase toidu eest,” kergitab Joel saladuseloori. Tema enda lemmiktoiduks on vana hea hakklihakaste. ”Meeldib ka pikalt hautatud loomaliha, näiteks veisepõsk. Aga lemmiklisandid on ikka kevadine värske koorega kartul, kodujuustusalat ja küpsed tomatid”, loetleb ta. ”Ma olen ka tohutult suur puuviljasõber, söön kõike, mis värske ja hooajaline,” ütleb mees ja lisab kiirelt oma erilised lemmikud, ”kuivatatud õun ja mango on mu nõrkused!”
Kui on midagi, mida tippkokk parema meelega ise ei söö, siis saavad need tiitlid endale toores sibul ja paprika. ”Maks samuti ei sümpatiseeri!”
Viimane toidufopaa meenub Joelile samuti koduköögist, mil ta valmistas abikaasa lemmikut – Hollandi kastet. ”Hakkasin seda ühel hommikul tegema, aga läks kiireks, muna splittis ära ja läks tükki. Mul oli juba neli potti mustaks tehtud, kui siis vihastasin korralikult ja lubasin endale, et ei tee seda lolli kastet enam kunagi. Aga ikka tegin, juba järgmisel nädalal,” naerab Joel, kellel on köögis ikka seiklusi ette tulnud. ”Ikka on juhtunud, et keerad 10 liitrit tulist suppi endale kiirel catering- üritusel sülle või siis niimoodi noaga näppu lõiganud, et on tulnud kiirabiga haiglasse sõita,” meenutab mees ja lisab stoiliselt, ”kuid kas see on midagi erilist, vast lihtsalt üks karm kogemus.” Ilmselt nii ongi, kui teed oma tööd sellise kire ja pühendumusega.