KUMB ON HULLEM – KAS FÜÜSILINE VÕI EMOTSIONAALNE PETMINE?

Mis on emotsionaalne petmine ja kust jookseb piir?

Emotsionaalset petmist on kirjeldatud kui salajast ja sügavat sidet kellegagi, kes ei ole sinu partner. Tegelikult on niisugune kirjeldus muidugi liiga laialivalguv selleks, et kuhugi kindlat joont maha tõmmata. Igaühel meist võib olla mõni vastassoost sõber või lähedasemat sorti tuttav, kellega ollakse harjunud jagama oma mõtteid ja tundeid. On see siis kuritegu? Ei ole. Küsimus on lihtsalt selles, kas see emotsionaalne lähedus rikastab ka sinu paarisuhet, mitte ainult sind ennast. Me kõik vajame inimesi enda ümber, kes rohkem, kes vähem. Lähedased ja usalduslikud suhted on olulised vaimse tervise huvides, need aitavad sisemiselt areneda, õppida ennast paremini tundma, olla paremad inimesed. Kui see kõik tuleb kasuks ka suhtele oma partneriga, siis on ju hästi.

Kust siis ikkagi jookseb piir sõpruse ja millegi enama vahel? Kõige lihtsam oleks öelda, et see piir on tunnetuslik. Ent ka siin oleme probleemi ees – inimeste tunnetused on erinevad. Mis ühe jaoks on emotsionaalne petmine, ei pruugi seda olla veel teise jaoks. Piir jookseb ilmselt siiski kusagilt sealt, kus enda jagamine kõrvalise inimesega hakkab õõnestama partnerlussuhet. Kui „see teine“ seatakse esikohale. Kui „sellele teisele“ paljastatakse asju oma suhtest, mida ta ei peaks teadma. Heaks indikaatoriks võiks siinkohal olla see, kui kujutleda oma partnerit vestluse juurde. Kuidas tema ennast tunneks, kui jagad üksikasju teie elust teise inimesega? Minu arvates on nii, et kui vastus on, et partner tunneks end ebamugavalt ja/või reedetuna, ongi juba tegemist emotsionaalse petmisega.

Selline olukord võib tekkida näiteks siis, kui paarisuhtes on erineva eriala inimesed. Sageli tuntakse, et partner ei saa aru kõigist olulistest nüanssidest, mis ühe või teise erialaga kaasas käivad. Olgu siis tegemist näiteks meditsiini, muusika, arhitektuuri või mõne muu spetsiifilise valdkonnaga. Kui oma partner ei huvitu või ei mõista, otsitakse mõistmist väljastpoolt, ja nii võib alguse saada suhe, mis pealtnäha on süütu ja kahjutu, ent võib ometi paarisuhtesse sügava mõra lüüa.

Toon näite oma tutvusringkonnast. Diana (nimi muudetud) on viiuldaja, tema abikaasa on matemaatika õppejõud ülikoolis. Viimastel aastatel on Diana hakanud tundma, et abikaasa ei pööra talle enam piisavalt tähelepanu. Muidugi on mehel tööd palju ja ta on kogu aeg väsinud, aga see ei ole Diana arvates vabandus. Diana meelest ei kuula mees teda piisavalt ja isegi kui kuulab, ei mõista ta kõiki muusikalisi termineid, tehnilisi üksikasju viiulimängus ega üldse muusikute hingeelu. Dianal on tekkinud lähedane side ühe töökaaslasega – Pauliga (nimi muudetud), kellega nad mängivad koos keelpillikvartetis ja käivad igal pool üle Eesti esinemas. Ka Paulil on pere, aga tema enda sõnul on nad naisega lahku kasvanud. Diana tunneb, et selle mehega saab ta rääkida kõigest – lahata kontserdil esile kerkinud karisid, kurta muusikute viletsa palga üle, vahetada mõtteid lemmikheliloojatest või muusikastiilidest. Sageli ei lähe nad kontserdilt otse koju, vaid kohvikusse veini jooma ja maailma asju paika panema. Viimasel ajal on nad hakanud teineteisele rääkima ka intiimsemaid üksikasju oma eraelust. Diana kurdab Paulile, et abikaasa ei leia enam tema jaoks aega, ja Paul omakorda kirjeldab üksikasjalikult, kuidas ta naine ei mõista teda. Diana abikaasa on hakanud märkama, et naine viibib vähem kodus ja töökaaslane nimega Paul helistab pidevalt ja saadab tihti sõnumeid. Diana on hakanud oma telefoni abikaasa eest varjama.

Kas petmine oma mõtetes on petmine?

Teatud hetkedel võib emotsionaalsele lähedusele lisanduda ka flirtimine või mingi muu erootiline komponent – näiteks teisest inimesest fantaseerimine, ka oma partneriga seksides.

Toon ühe näite kirjandusklassikast. Ilmselt on vähe naisi, kes pole lugenud Margaret Mitchelli „Tuulest viidud“. Enamik meist on elanud kaasa Scarlett O’Hara elule Ameerika Ühendriikide kodusõja päevil. Kas mäletate Scarletti ihaldusobjekti Ashley Wilkesit, kelle järele Scarlett õhkas veel ka siis, kui oli abielus Rhett Butleriga? Kuidas Rhett viskas Scarlettile: „Usud sa tõesti, et ma ei tea, kuidas sa minu embuses lebades kujutled, et ma olen Ashley Wilkes? [– – –] Justnagu oleks voodis kahe inimese asemel kolm.“

Sarnased lood ei ole paraku tavapärased ainult raamatutes. Sellist laadi petmist tuleb ette rohkem, kui arvata oskame, lihtsalt me ei ole harjunud sellest mõtlema kui truudusetusest oma partneri suhtes. Taunimisväärseks peetakse ikka konkreetset füüsilist akti, ükskõik, kas tegemist on siis üheöösuhte või pikemaajalise afääriga. Huvitav ongi see, et sageli jäetakse partner maha juhusliku kõrvalhüppe tõttu, samas kui vastassoost „sõber“, kellega ebanormaalselt palju suheldakse (nagu esimeses näites) või, mis veel hullem – kui partner on platooniliselt armunud kellessegi teisesse, on justkui lubatud. 

Mul oli kunagi sõbranna – nimetame teda näiteks Kairiks –, kes armus meie ühise sõbranna abikaasasse. Tunded olid vastastikused. Nad ei seksinud kunagi, aga nad suudlesid, käisid rannas jalutamas, saatsid pidevalt teineteisele sõnumeid jne. Kairi käis selle mehega koguni teises linnas komandeeringus kaasas ja nad ööbisid ühes toas, ühes voodis. „Mida sa teed?“ küsisin tookord. „Kas su süda ei vaeva, kui sa petad sõbrannat tema mehega?“ „Aga ma ju ei maga temaga! See ei ole petmine!“ tuli kiire vastus. Hästi, sa ei ole temaga otseses seksuaalsuhtes, aga kui sa mõtled temast kogu aeg, oled pidevas kontaktis, jagad ka intiimseid (ja tõele au andes üsnagi füüsilisi) hetki, siis kuidas seda nimetada?

Internetisuhe – süütu või mitte?

Ajal, mil telefonid, internet, sotsiaalmeedia ja virtuaalne suhtlemine on muutunud nii tavaliseks, on ka emotsionaalse petmise piirid laienenud. Kujutlege näiteks olukorda, kui üks partneritest suhtleb aktiivselt interneti teel endise klassiõe/-venna, kunagise esimese armastuse või kellegi muu taolisega? Kas see on okei? Ma ise arvan, et mõne sõnumi või kirja vahetamises pole midagi halba. Aga kui sinna lisandub flirtimine? Kui näiteks su partner tšätib igal õhtul poole ööni arvutis, aga sinuga koos olemiseks aega ei leia?

Võib ju öelda, et sellised asjad ei teki kunagi tühja koha pealt ja oluline on süüvida põhjustesse, MIKS üldse üks partneritest läheb lähedust ja mõistmist otsima suhtest väljapoole. Aga see ei pruugi alati olla nii mustvalge. Kujutage ette näiteks perekonda: ema, isa, kaks väikest last. Tavapäraselt on ema see, kellel on käed-jalad tööd täis, et pisipõnne kantseldada. Mees peaks sellises olukorras toeks olema, mitte minema mõnele teisele naisele kurtma, kui raske tal on.

Ka selle kohta on mul olemas näide. Liisi (nimi muudetud) on saanud hiljuti kahe lapse emaks. Laste vanusvahe on väike – veidi üle aasta. Kogu Liisi tähelepanu läheb lastele, sest kahjuks on selgunud, et Liisi abikaasast ei ole laste kantseldamisel suurt abi. Mees ei taha vahetada mähkmeid, „jännata“ laste toitmisega ega raisata oma ööund põnnide rahustamisele, kui need nutavad. Võiks ju küsida, et miks Liisi üldse sellise mehega koos on. Paraku on see külg mehest miski, mida Liisi ei osanud ette näha. Liisil on tekkinud kahtlus, et mehel võib olla afäär, sest mees suhtleb kahtlaselt tihti arvutis oma endise klassiõega. Aga tõtt-öelda on Liisil sellest hetkel ükskõik. „Las läheb!“ ütleb ta. „Olen lihtsalt liiga väsinud, et veel üht inimest „teenindada!“

Kumb siis ikkagi ON hullem – kas füüsiline või emotsionaalne petmine?

Kui esitasin selle artikli tarbeks ühe ja sama küsimuse oma meessoost ja naissoost tuttavatele, koorus välja huvitav muster: valdav osa meestest pidas hullemaks füüsilist petmist, naised aga arvasid, et emotsionaalne truudusetus teeb tunduvalt rohkem haiget. Üks meesterahvas ütles, et kui naine on end juba korra „naha ja karvadega“ teisele mehele andnud, siis on suhe läbi ja ei ole enam millestki rääkida. Nii mõnigi naine aga arvas, et oleks valmis andestama üheöösuhte, kuid mitte mingil juhul ei saa leppida sellega, kui mees „õhkab kellegi teise järele“.

Ent äkki ei olegi asi ühes või teises? Kas ei tähenda truudusetus hoopis oma partneri usalduse kuritarvitamist koos kõrvalise inimesega? Ja siinkohal ei olegi vist väga vahet, kas see toimub linade vahel või kusagil kohvikulaua taga.

Tundemärgid, et su partner võib sind emotsionaalselt petta:

* Pidev ühenduses olemine selle teise inimesega.

* Kõnede, sõnumite, vestluste varjamine.

* Äkiline suurenenud vajadus „privaatsuse“ järele.

* Toe ja mõistmise otsimine sinu asemel sellelt teisel inimeselt.

* Emotsionaalne distantseerumine paarisuhtes.

* Teistmoodi käitumine pärast selle inimesega suhtlemist.

* Sinu hirmude ja kahtluste naeruvääristamine.

* Tugeva kaitsepositsiooni võtmine, kui palud seada selle inimesega kindlamad piirid.

• Sisuturundus

Vedel vibraator: uusim trend täiskasvanute lelumaailmas

• Sisuturundus

Retro vinüülplaadimängija – kingiidee muusikasõbrale