“MIKS MINA NENDE lollide naiste otsa kogu aeg koperdan?”

Muidugi on välimus oluline ja seda vaatavad kõik mehed naiste juures esimese asjana. Jutu käigus peaks aga selguma ka see, kas ta on tark või loll ja no tee või tina, aga mind petavad nad alguses alati ära. Ma pean siinkohal silmas just seda, et need naised, kellega mina olen viimase aasta jooksul kohtingutel käinud, tõesti ka arvavad, et ma hakkan neid üleval pidama. Nagu, miks te naised arvate, et mehed tahavad endale koju naist, kellest mitte mingit kasu ei ole? Kuidas saab nii loll olla? Mina käin tööl ja teenin raha selleks, et oma unistusi täide viia. Naine peaks tööl käima selleks, et oma unistusi täide viia. Ma olen absoluutselt nõus, et mees panustab suhtes rahaliselt rohkem – maksab arved, katab suurema osa reisikuludest, remondist. Aga see ei tähenda, et naine ise ei peaks mitte midagi omast taskust kinni maksma. Peab küll! Kui sa tahad endale neid juuksepikendusi, ripsmeid, maniküüri, rindu ja kes teab veel mida, siis sina pead need ise kinni maksma. Kas see pole mitte loogiline? Kui sa tahad sõbrannaga välja sööma minna, siis sa ei tule selle jaoks minult ju raha küsima? Ega ma sinu isa ei ole... Kui sa tahad endale uusi riideid, siis sa lähed poodi ja ostad need enda raha eest. Ei? Esimestel kohtingutel ei tule see teema muidugi jutuks, aga kui olen paar nädalat juba neiuga lähemalt suhelnud, hakkab alati üks ja sama muster korduma – ta hakkab vaikselt mulle vihjeid poetama, et oleks vaja raha selle ja selle jaoks. Ilmselgelt ma ärritun juba seda juttu kuuldes, sest ma saan väga hästi aru, kuhu see jutt viib. See viib otse minu rahakotini. Aga ei, kallid naised, minu rahakotile te ligi ei pääse. Ma ei ole rahakott. Ma olen mees kõrgete väärtushinnangutega ja ma olen tüdinud lollidest naistest, kes sinisilmselt usuvad, et nad saavad minu kulul liugu lasta. Naised, minge tööle!