Kuidas võib lahkuminek tervisele mõjuda?

42 kommentaari

Olen supernäidis sellest, kuidas lahkumineku emotsioonid võivad tervisele väga halvasti mõjuda. Süda on mul kord purunenud nii, et rinnus lausa füüsiliselt valus olu ja hingata raske. Viimane kord, kui asjast midagi välja ei tulnud, oli tunne nagu hakkaksin oksendama – kõhus oli midagi täiesti korrast ära. Ja rääkimata peavaludest, mida on pikemaajaline lahku kasvamine kaasa toonud. Kord õnnestus ühest ujumaskäimisest nädalapikkune külmetushaigus kaasa haarata.

Olen supernäidis sellest, kuidas lahkumineku emotsioonid võivad tervisele väga halvasti mõjuda. Süda on mul kord purunenud nii, et rinnus lausa füüsiliselt valus oli ja hingata raske. Viimane kord, kui asjast midagi välja ei tulnud, oli tunne nagu hakkaksin oksendama – kõhus oli midagi täiesti korrast ära. Ja rääkimata peavaludest, mida on pikemaajaline lahku kasvamine kaasa toonud. Kord õnnestus ühest ujumaskäimisest nädalapikkune külmetushaigus kaasa haarata.

Kas need on vaid minu enda välja mõeldud nn fantoomvalud?! Kuid olles seda kõike kogenud, tekkis mul küsimus: miks just lahkuminekul tervis üles ütleb ja miks mu tervis selline hellik on ainult siis? Kui lahkuminekud on rasked tavaliselt vaimselt, siis vahel võib emotsionaalne kurnatus kanduda üle ka füüsilisteks tervishädadeks.

 

Murtud süda

Kas oled vahel tundud, et armastatust ilmajäämise tagajärjel on kogu maailm kokku varisenud ja süda on sõna otseses mõttes tuhandeks killuks? See tunne võib lausa füüsilist valu rinnus teha, justkui saaksid südameataki. Üks julmemaid asju, mida armastus võib tuua, ongi see, kui süda keeldub korralikult töötamast, sest keegi on sealt välja rebitud.

Traagilised sündmused, mis meid šokeerivad, mõjutavad vere jõudmist südamesse. Vere kogus väheneb ja selle tulemusel tekib rinnus valu ja kogeda võib ka hingamisraskusi. Räägitakse isegi „murtud südame sündroomist“ ehk metafoorist „murtud süda“ saabki reaalselt katkine süda.

Kuna süda on ikkagi meile eluliselt oluline organ, siis tuleb selliseid märke väga tõsiselt võtta. Emotsionaalne ülepinge ja viha võivad viia südameatakini, seega on rohkem kui põhjendatud meditsiinilise abi otsime. Eks ole tõsi seegi, et kui miski on meid korralikult rivist välja löönud, siis ei tule arsti poole pöördumine kohe meelde ja tahtmist ka ei jagu eriti. Kuid oma muret tasub kurta kiiremas korras perearstile ja vähemalt lasta teha südamefilm, et veenduda, et midagi hullemat juhtuda ei võiks.


Ei saa teda oma mõtetest välja – k
eskendumishäired

Üks kõige levinum probleem, mida lahkuminek ja üldse ka tülid kaasa toovad, on probleemid keskendumisega. Kuigi tahaks teha midagi muud, ka unustamise eesmärgil,  ei suuda kuidagi muule keskenduda. Ikka jooksevad mõtetesse tema ja teie tülid ning ütlemised. Eelkõige on piiratud võime korralikult vaimset tööd teha – aju lihtsalt keeldub muule mõtlemast.

See võib kõlada küll imelikult, aga proovi näiteks kujutleda ette teie vestlust, kus räägid ära, mida tunned ja mõtled. Mõtle oma vestluskaaslane välja ja lao kõik südamelt lagedale nii kuis tuleb. Väljenda oma viha ja kurbust. Väidetavalt on selline ühepoolne vestlus tõhusam kui tegelik vestlus.

Teise soovitusena ei saa mainimata jätta ka seda, et kui keskendumisprobleemid vaimset tööd segavad, võib mõtete mujale viimiseks teha füüsilist tööd.


Ei mingeid „liblikaid kõhus“ enam – midagi palju hullemat

Kõige suurema üllatuse pakkus mulle tervis paar kuud tagasi. Muret oma tervise pärast ja hämmingut tekitas asjaolu, et tegemist nagu polnudki lahkuminekuga – asjast lihtsalt ei tulnudki midagi välja juba alguses. Tore oli muidugi, aga mitte üleliia. Olin enda jaoks selgeks mõelnud, miks mul ei ole mõtet isegi kurb olla, et suhe kuhugi ei arenenud. Mõistus ja tunded olid korras, aga keha nii ei arvanud. Tunne, nagu midagi kisuks kõhus. Ei-ei, mitte liblikad. Seedimine korrast ära, süüa ka eriti seetõttu ei tahtnud, väga ebamugav oli olla.

Teadjamad väidavad, et hülgamine aktiveerib aju sama piirkonna, mida teeb ka füüsiline valu. See panebki halvasti tundma ja kõhus kiskuma.

Et seda vältida või leevendada, soovitatakse tüüpilist lahkuminekust ülemineku võtet: oma negatiivsed tunded panna sõnadesse ja jagada sõpradega seda, kui raske lahkuminek sulle tegelikult on. Lähedastega koosolemine ja rõõmustavad pisidetailid aitavad ajul vabastada valuvaigistina toimivat keemilist ainet. Sama hästi toimib ka füüsiline tegevus.


Külm ja pisikud hakkavad külge

Püüad kinni iga väiksema pisiku ja külmetud kergesti? Tuttav tunne.

Selle põhjuseks on see, et kui sind vaevavad lahkumineku probleemid, suureneb stressihormoonide tase ning immuunsüsteem muutub nõrgemaks. Teadlased väidavad, et olenevalt lahkumineku keerukusest ja sellest ülesaamisest, võib võtta kuid kuni aasta, et immuunsüsteem taastuks samale tasemele.

Abiks on ikka vitamiinid ja enda teadlik hoidmine. Hoia ennast soojas, et külmetust ei saaks. Pese käsi, et nakkusohtu vältida. Maga korralikult, söö korralikult.

/Kelli Kuldma/