Platsenta- süüa või mitte süüa?

Mis on platsenta ning miks seda süüakse?
Platsenta on lootekesta ja emaka limaskesta ühendav loote toitumis-, hingamis-, sisenõristus- ja erituselund. Platsentat on nimetatud ka emakoogiks.  Platsenta kujuneb 16. rasedusnädalaks, moodustub loote ja ema kudedest. Platsenta on 2-3 cm paksune ja kaalub 500- 600 grammi. Platsenta söömine hakkas levima laiemalt 1990 aasta paiku. Platsentat on peetud väga maagiliseks ja võimsaks organiks, mis annab naisele väge. Selge see, et platsenta söömine on paljudele võõras ja uus asi, aga kui naine otsustab seda süüa, siis on tal selleks õigus ja iga sünnitusarst peaks seda samuti lubama. Paraku on paljud sünnitusarstid sellise asja peale näo krimpsu ajanud. Platsenta söömine pole kahjulik ning Rootsis ja Hollandis on väga levinud süüa külmikus säilitatud platsentat. Ka saksamaal on platsentameditsiin tunnustatud. Traditsioonilises Hiina meditsiinis arvatakse, et hormoonirikka platsenta söömine aitab vältida  ka sünnitusjärgset depressiooni. Osad inimesed praevad platsentat, osad neelavad niisama toorelt tükikese alla.

Platsenta sinu söögilaual
Leidsin internetist lehekülje, kus olid erinevad platsenta valmistamise retseptid. Toon siinkohal huvilistele ühe neist välja:

Röstitud platsenta
Maitse järgi värsket platsentat ( ei tohi olla vanem kui 3 päeva)
1 sibul
1 roheline või punane pipar
1 tassitäis tomatipastat
Veidi soolaküpsiseid
Veidi musta purustatud pipart
Veidi jahvatatud valget pipart
1 küüslauguküüs

Kuumuta ahi, haki sibul ja pipar ning tee soolaküpsised väikesteks tükkideks. Sega koostisained omavahel kokku ja pane ahjupanni. Küpseta segu poolteist tundi, vahepeal vala sinna juurde vedelikku. Kui maitsev platsentaroog on valmis, ei jää üle muud kui seda nautida!

Platsenta söömise poolt ja vastu
Oma kogemusest räägib aastake tagasi sünnitanud Jaana: „Juba siis kui laps kõhus oli, otsustasin peale sünnitust platsentat maitsta. See oli minu jaoks midagi nii põnevat ja maagilist! Peale lapse sündi pressisin platsenta välja ja siis lõikas mees sellest tüki ja neelasin tükikese alla. See polnud ebameeldiv ja oli toore liha maitsega. Osa panime sügavkülma hiljemaks. Ka minu abikaasa proovis platsentat. Platsenta söömine ei olnud tõepoolest midagi hirmsat ja tundsin kuidas peale selle ära söömist jõud minusse kogunes. Arvan et see tugevdab sidet lapsega ja lapsevanemad peaksid seda vähemalt korra elus proovima. Kui tervet platsentat süüa ei taheta, võetagu kasvõi väike tükike.”

Eks see platsenta söömine ole täiesti isiklik asi, kes tahab, sööb, kes ei taha, see mitte. Samamoodi nagu on inimese isiklik otsus kodus sünnitada. Pole vaja halvustada kedagi teistsuguste valikute pärast.

34-aastane vastsündinud beebi ema Rea räägib aga, et tema ei suudaks ka raha eest platsentat süüa. „Minu arvates ei ole midagi rõvedamat kui süüa enda seest tulnud platsentat. See ajab judinad peale ja need inimesed, kes seda teevad on peast soojad! Sama hästi võiksid inimesed süüa peale pimesoole operatsiooni ära oma pimesoole, või marineerida oma sapikivisid! Mis selles siis nii maagilist on?”
Lõppkokkuvõttes on igaühe oma asi, kas ta sööb oma platsentat või mitte.

Kadri Põldma
[email protected]