Reklaam sulgub sekundi pärast

Halvast hingeõhust lahti!

Paljud inimesed ei saa ise arugi, et neil on ebameeldiv hais suus - sellega harjutakse. Rahvusvaheliste uuringute kohaselt kannatab üks kümnest täiskasvanust aeg-ajalt halva hingeõhu käes. Halb hingeõhk võib sulle maksta sõbrad või töö. 
/Tekst: Kadri Tulev/ 

Paljud inimesed ei tunne ise, et neil on halb hingeõhk. Nendega koos töötavad inimesed aga tunnevad ja seega võib halva hingeõhuga inimene muutuda eemaletõukavaks. Tihti ei julgeta teisele öelda, et ta suu lehkab.

Hambapastad, nätsud ja suuloputusveed võtavad ebameeldiva lõhna suust ainult korraks. Uurida tuleks probleemi alget ja see likvideerida.

Halb hingeõhk võib olla tingitud vedelikupuudusest ja palavikust, samuti on „päkapikud suus” hommikul ärgates. Hingeõhku mõjutavad ka viimati söödud toit ja puhastamata hammaste vahel lagunev toit. Õnneks on need põhjused kiiresti mööduvad ja kergesti parandatavad. Püsivalt halb hingeõhk aga viitab pea alati ka mõnele tõsisemale tervisehäirele ning kogenud hambaarst suudab lõhna järgi eristada, milline tervisehäda haisevat suud põhjustab.

Kõige lihtsam halva hingeõhu põhjus on seotud hügieeniga: kas ja kuidas suuõõne eest hoolitsetakse. Siin ei aita ainult heast hambapastast. Hambad tahavad hoolikat nühkimist ning kindlasti hambaniidi kasutamist. Halba lõhna tekitab sageli keelekatt ehk keelele ladestuvad mikroobid. Selle jaoks on mõnedel hambaharjadel olemas ka keele puhastamise osa. Hambaarstid soovitavad paar korda aastas käia hambaarsti juures suud põhjalikult puhastamas.

Halba hingeõhku tekitavad haiged igemed või katkised hambad, kuhu toidujäänused kogunevad ning kiiresti roiskuma hakkavad. Mõnikord annab suu märku ka seedetrakti haigustest, eriti vaevustega maost.

Kui asi pole hammastes, tuleks nõu küsida perearstilt, tegemist võib olla mõne muu probleemiga nagu näiteks krooniline mandlipõletik. Kroonilise mandlipõletiku korral kogunevad mandlite sees olevatesse käikudesse mädakorgid. Kroonilise mandlipõletiku põdejat saadab ebameeldiv roiskumislõhn. On juhtunud ka nii, et mandlid tunda ei anna, kuid arst avastab kurku vaadates mädakorgid. Siis lõigatakse patsiendi soovi korral mandlid ära ainult halva lõhna pärast.

Mädaneva hamba põhjustatud põskkoopapõletik on erakordselt paha lõhnaga. Lastel, kes on toppinud võõrkeha ninna, tuleb suust samuti ebameeldivat haisu.

Tegemist võib olla ka seedehaigustega. Üliraske maksahaiguse korral on suust tunda imal lõhn. Soolesulgust on samuti kõrvalolijale nii mõnigi kord hingematvalt raske taluda.

Kuidas ennetada halba hingeõhku?

* Joo palju vett või loputa veega suud- see viib kõik bakterid ja halva hingeõhu põhjustajad suust ära.

* Stimuleeri suud süljega- sülg aitab väga hästi kaasa hea hingeõhu säilimisele lahjendades ja puhastades suud bakteritest. Sülje tekkimisele aitab kaasa millegi närimine- suuvärskendajad, nätsud ja toit stimuleerivad sülje teket.

* Külasta hambaarsti 2 korda aastas.

* Küsi hambaarstilt, kui tugeva hambaharjaga on sul kõige õigem oma hambaid harjata ja kas võid kasutada ka valgendavaid hambapastasid.

* Pese hambaid hommikuti ja õhtuti, ära unusta pesta ka keelt.

* Kasuta fluorisisaldusega hambapastasid.

* Lase hambaarstil eemaldada hambakivi.

* Suuvesi aitab puhastada hambaid. Suuveega võib suud loputada nii hommikul kui ka õhtul pärast hammaste pesemist, kuid hingeõhku värskendav efekt on sellel ajutine.

* Kontaktpindu puhasta hambaniidiga.

* Hambaorke kasuta ettevaatlikult, sest puukiud võivad jääda hammaste vahele ja omakorda põletiku tekitada.

* Ettevaatust ravimitega, sest osa neist vähendab süljeeritust. Kuna süljel on ka antibakteriaalne toime, siis võivad need ravimid suus probleeme tekitada.

* Suitsetamine soodustab pigmendi ja katu tekkimist hammastele.

* Halva hingeõhu vältimiseks soovitatakse mitte suitsetada ja ei soovitata tarvitada alkoholi ning teravalt maitsestatud toitaineid.

* Ebameeldivat hingeõhku aitab ennetada suhkruvaba jogurti söömine, kinnitavad Jaapani teadlased. Uurijad avastasid, et jogurti tarbimine vähendab halba hingeõhku põhjustava vesiniksulfiidi kogust suus 80 protsendil inimestest.

Kadri Tulev
[email protected]

 

[gallery ids="1829763"]