Kuuma päikese eest… peegli ette kontrolli

Kuuma päikese eest… peegli ette kontrolli

Vaevalt oskas päevituse ilukultuse massidesse toonud Coco Chanel eelmise sajandi alguses karta, et päevitunud keha eest makstakse tulevikus aina enam saatanlikult kõrget hinda. Ei hoiatanud ka sama ajastu päikesevanne soovitavad arstid oma närbi patsiente UV-kiirguse ja sellega kaasnevate ohtude eest. Tänapäeval teame päevitamise ohtlikkusest rohkem ja kaitsekreemidel on poodides hea minek. Nahavähi ennetamisel on aga veel üks oluline külg – nahale tasub silm tähelepanelikult peale visata ka pärast rannahooaja lõppu.

Vaevalt oskas päevituse ilukultuse massidesse toonud Coco Chanel eelmise sajandi alguses karta, et päevitunud keha eest makstakse tulevikus aina enam saatanlikult kõrget hinda. Ei hoiatanud ka sama ajastu päikesevanne soovitavad arstid oma närbi patsiente UV-kiirguse ja sellega kaasnevate ohtude eest. Tänapäeval teame päevitamise ohtlikkusest rohkem ja kaitsekreemidel on poodides hea minek. Nahavähi ennetamisel on aga veel üks oluline külg – nahale tasub silm tähelepanelikult peale visata ka pärast rannahooaja lõppu.

Nahavähi peamine riskitegur on intensiivne päike, sest nahas olevat pigmenti aktiveerib enim valguskiirgus. Sünnimärgid, tedretähnid ja muud nahal esinevad täpikesed on pisikesed pigmendikogumid, mis on enamasti ohutud, kuid võivad asümeetria, ebatavalise värvi ja suurenemise korral viidata ka ohule. 

Ohutu pole ka solaarium – kunstpäikese kummardamine tõstab melanoomiohtu 15–30-aastaste naiste seas kuni 75% võrra. Komme käia enne päikesereise solaariumis nahka “kruntimas“ on eriti ohtlik – nii naha pealiskihte mõjutav (ja põletust tekitav) UVA- kui süvakihtidesse tungiv UVB-kiirgus toimetavad solaariumifiltrite abiga. Naha põletusreaktsiooni ei teki ja rakud seisavad silmitsi veelgi suurema kiirgusega kui loomuliku päikese tingimustes.

Nahavähki esineb Eestis aina enam – kuigi maailmameistrist Rootsist oleme arvudelt maas, näitab statistika siiski aastast aastasse umbes 5% pigmentkasvajate tõusu. See on väga kõrge arv, mida kinnitavad ka aastatega aina pikemaks muutuvad sabad nahaarstide kabinettide taga. Kuidas pärast päikeserohket suve ohumärke ise kodus tähele panna, et arstile ei jõutaks liiga hilja?

Tedretähnid

Normaalne – pisikesed hele- või tumepruunid konkreetse piiriga täpikesed põskedel, ninal või dekoltee piirkonnas (kehaosadel, mis saavad igapäevaselt palju päikest). Paljudel noortel naistel kaovad sellised tedretähnid sügisel, kui päikest jääb vähemaks. 

Näita arstile – tedretähnide kogumikud õlgadel ja ülaseljal tekivad UV-kiirguse üledoosist pikaajalise intensiivse päikese käes oleku tõttu. Kindlasti tuleks arstile näidata ka pliiatsiotsast suuremaid tumedaid melanoome. Melanoomi risk kahekordistub juba juhul, kui oled saanud elu jooksul üksnes viis päikesepõletust.

Sünnimärgid

Normaalne – ohutu sünnimärk on kindla piiriga ja ühevärviline (hele-, tumepruun või punakasroosa). 

Näita arstile – ebaühtlase ja kirju värvusega sünnimärgid, eriti kui selles esineb musta (kahtlane on ka punakas-sinakas või valgekirju). Sinakasmust sünnimärk asetseb sügaval, mis võib olla pahaloomuline märk. Eriti tähelepanelikult tasub silm peab hoida ebaloomulikel rinnakul ja säärte tagaosal olevatel sünnimärkidel, sest just seal esineb naistel enamik melanoome.

Naha ebatasasused ja krobelised laigud

Normaalne – ajutine punetus, sügelus või kerge paistetus viitab enamasti ekseemile või naha pindmise osa põletikule ehk dermatiidile, millest saab jagu hariliku 1% hüdrokortisoon-salviga.

Näita arstile – liivapaberit või koorikut meenutava tekstuuriga ebatasasuste puhul võib tegu olla keratoosiga, eriti kui leiad need näolt, peanahalt, huultelt, käsivartelt, kaelalt või õlgadelt. Keratoos viitab, et oled nahavähi riskigrupis; mõnel juhul võivadki sellised laigud osutuda pahaloomulisteks. 

Kortsud dekoltee piirkonnas 

Normaalne – 40. eluaasta paiku dekolteepiirkonda tekkivad vertikaalsed jooned on ealine iseärasus.

Näita arstile – kortsuline nahk dekolteepiirkonnas 20–30-aastastel naistel on märk päevitamisega liialdamisest ning nahavähi riski suurenemisest. Kui märkad esimesi joonekesi juba kahekümnendates, tasub kindlasti kasutada edaspidi korraliku faktoriga kaitsekreemi ning koorida ja niisutada nahka tekkinud tagajärgede silumiseks.

Vistrikud

Normaalne – vistrikud esinevad pea igas eas naistel, nii et hommikupeeglis uue punni silmamine pole sugugi vaid sulle kaela langenud õnnetus, vilets geenipagas või liigse šokolaadisöömise tagajärg.

Näita arstile – kui vistrik ei kao kuu jooksul, võib tegu olla pahaloomulise protsessiga. Kolmandik kõigist nahavähkidest saab alguse ninapiirkonnast, nii et pööra tähelepanu, mis su näol toimub!

Suu ümbrus

Normaalne – kuivus või kooruv nahk huultel on tuulistel aastaaegadel tavaline ega viita millelegi ohtlikule, kui kaob korraliku SPFiga huulepalsamit kasutades paari päevaga.

Näita arstile – sageli just suitsetajatel tekivad alahuulele pisikesed kuivad plekikesed ning lõhed, mille puhul võib tegu olla nahavähieelse seisundiga. Ebameeldivustele viitavad ka kõvad ja tihked valged laigud suuõõnes (igemetel, põskede limaskestal ning keelel). Tegu võib olla nahavähieelse leukoplaakiaga – konsulteeri perearstiga! 

Täpid ja laigud kätel ning jalgadel

Normaalne – tedretähnid, sünnimärgid ning pisikesed mustad täpid on päris tavalised ning esinevad enamikul inimestest.

Näita arstile – pruunikas või mustjas verevalum pöidla- või suure varba küüne all võib olla pahaloomuline, eriti kui see suureneb ega kao kuu-paariga. Kahtlase maiguga on tegelikult pea igasugused käelabal või jalatallal esinevad pisikesest sünnimärgist suuremad moodustised.

Armid

Normaalne – punane arm, mis muutub ajapikku valgeks või pruuniks, on päris tavaline. Siia alla käivad ka punakad, roosakad või nahavärvi armid, mis on harilikult põletuse, augustamise, lõike või süstimise tagajärg. Ei kõla küll meeldivalt, kuid nahavähiga pole siin tegemist.

Näita arstile – koorikuga ja väga aeglaselt (või üldse mitte) paranevaid arme.

Nahavähi “maaletoojaks“ on Cocot ehk ülekohtune nimetada, kuid enne pruuni jume mooditulekut oleks tänapäeva teadmistega arstidel tulnud ravida enam ilmselt üksnes lauspäikese all töötavat lihtrahvast. 21. sajandil on nahavähk levinud eelkõige kesk- ja kõrgklassi hulgas, kes soovib kontoritööle vaheldust ning kel on piisavalt raha käia end sageli intensiivse ja põhjamaisele nahale ohtliku lõunamaa päikese all praadimas. Samuti on UV-kiirgus äärmiselt kõrge kõrgmägede suusakuurortides. 

Pika ja tõsise jutu lõpuks ka paar nõuannet, kuidas hankida kerge päevitanud jume võrdlemisi tervislikult: kasuta korraliku kaitsefaktoriga kreemi (alates 25 SPF), väldi keskpäevast päikest ning pikaajalist päikese käes lesimist. Mida heledamad juuksed ja silmad, seda ettevaatlikum tuleb olla. Aastate lõikes säilitab nahk nii ka kauem värskuse ning kortsud ja kanavarbad ilmuvad näkku hiljem, kui veendunud päikesekummardajatel. 

 

Buduaar Shopping
Kairi Look, taastusravi ja liikumisteaduste magister, Free University Amsterdam