Miks eestlased on aina allergilisemad? Arvamust avaldab kinesioloogiaterapeut

Allergiate esinemine kasvab üha enam ja enam nii eestlaste seas kui ka üle maailma. Eestlanna Lee Dillon on holistilise ja spordikinesioloogia terapeut, kelle teadmiste abil on nii mõnigi keeruline ja lahendamata allergiaküsimus vastuse leidnud nii Eestis kui välismaal. Oma kinesioloogiapraktika jooksul on ta märganud, et inimeste allergilised reaktsioonid on muutunud intensiivsemaks ning üha enam lisandub uusi allergeene.

“Kui varasematel aastatel oli kevad see aastaaeg, mis tõi esile nõrgemaid või tugevamaid allergilisi reaktsioone, siis nüüd kogevad inimesed seda erinevatel aastaaegadel või üldse aastaringselt ja tihtipeale märgatavamate ja häirivamate sümptomite näol,” räägib terapeut. “Põhjuseks on keskkonnamuutused, toiduainetetööstuses toimuvad muutused, nii füüsiline, emotsionaalne kui mentaalne stress, seedesüsteemi häiritus, väsimus, mis on tüüpiline eriti noorte emade seas, ja võibolla ka teadlikkus ehk siis me oskame rohkem jälgida ja märgata keha reageeringuid.” 

Miks ikkagi allergiad meid kiusavad ning miks nad on muutunud nii sagedaseks probleemiks?

Igapäevaselt puutume kokku väga erinevate keskkondade, ainete ja toitudega, mis muudab põhjuse väljaselgitamise tihti keeruliseks. Terapeut ütleb, et allergia on organismis ebatavaline immuunreaktsioon allergeenidele, mis võib olla väline või organismis olev aine. Allergiline reaktsioon võib meil tekkida toiduainetest, lisaainetest, kemikaalide, tolmu, hallituse, karvade või loomadega kokkupuutel jne. Tihti otsitakse allergia põhjusi levinud allergeenide seast nagu koduloomad või õitsevad taimed, aga terapeudi sõnul on viimasel ajal laiemalt levima hakanud ka uued allergiad, mida võivad põhjustada näiteks:

* Vase või muu raskmetalli kõrge tase organismis. Näiteks tsingipuudus võib olla seotud liigse vasega organismis. Tsink on väga oluline mineraal, mis toimib antioksüdandina, osaleb DNA ja valkude sünteesis, immuunsüsteemi töös, üle saja ensüümi aktiveerimisel, organismi arengus ja kasvus, vereloomes, on seotud kilpnäärmehormoonide tööga ning insuliini reguleerimisega jne. 

*Neerupealsete väsimus (adrenal fatigue), mille puhul keha vabastab rohkem histamiini kui tavaliselt. Neerupealsete nõrkus on üks suuremaid allergia põhjusi lisaks ärritunud soole sündroomile, mis pea 30% inimestel esineb peidetud vormis. Neerupealsed toodavad hormoone, mis aitavad kontrollida allergilisi reaktsioone. Kui hormoonide tootmine on häiritud, siis keha võime reageeria allergeenidele on takistatud. Enamjaolt kaasneb neerupealsete väsimusega ka madal seedeensüümide tase, eriti mao soolhappe oma. Seedimata toit läheb soolestikus roiskuma ning pikaajalisel tagajärjel toodab toksiine, mis võivad samuti olla allergiate põhjuseks. 

Meie tänapäevane eluviis on peamine põhjus neerupealsete väsimuse tekkeks: kiire elutempo, vähe puhkust, pidev intensiivne või puuduv treening, kõrge kofeiinikogus igapäevaselt, suhkur, alkohol, mentaalne või emotsionaalne stress, vägivaldsed (emotsionaalsed või füüsilised) suhted jne.

* Ärritunud soolestik või lekkiva soole sündroom

Meie kehal on suurepärane võime tulla toime pingeliste aegade ja stressiga, kuid igal asjal on piir ja ühel momendil meie keha enam ei suuda toime tulla ebatasakaaluga ning see on moment, kus meie keha hakkab saatma meile signaale ehk siis sümptomeid, mida me kas näeme või tunneme (olgu see siis allergia, lihasvalu või -pinge, vigastus või midagi muud). 

Tänapäeval paljud inimesed on väga teadlikud erinevatest allergiatest, kuid tihti on meil ka peidetud allergiaid. Pikemaajalise ja pideva kokkupuute tagajärjel aga hakkavad ilmnema välised reaktsioonid. 

Kuidas allergiat ravida?

Ravimite manustamine on kerge ja kiire viis vabaneda allergilisest reaktsioonist, kui see aitab. Lee Dillon ütleb, et tema silmis ei lahenda ravimid algset probleemi ehk siis põhjust, mis on tekitanud või tekitab allergiat, kuid kindlasti on ka erandjuhtumeid. “Allergiatestid ei anna alati tulemusi, kuna allergia sümptomeid tekitav aine võib olla seotud keha tundlikkuse või talumatusega teatud aine või ainete suhtes. Allergiatestiga testitakse IgE antikehi. Kui inimesel esineb kaebusi ehk allergilisi reakstioone, millele ei ole peale allergiatestide tegemist lahendust leitud, siis järgmiseks etapiks oleks teha elimineerimisdieet, kuid see on aeganõudev ja peab oma keha ja selle reageeringuid oskama väga hästi jälgida.” 

Testimisvõimalusi on palju, küll aga on Eestis erinevate testide valik veel väike. “Nagu juba eelnevalt sai mainitud, siis võib allergiline reaktsioon olla hoopis seotud talumatusega, seega võiks mõelda talumatusetestile, mis testib IgG antikehi. Kui ka see ei anna tulemusi, võib veel proovida MRT-testi (mediator release test), mida minu teada kahjuks veel Eestis ei tehta, või tuleks hoopis mõelda teistele testidele, mis aitavad vastuseid leida kehas toimuva osas. 

MRT-test aitab leida “hilinenud toidu allergilisi reaktsioone”. Erinevaid allergia- ja talumatuseteste on palju, kindlasti soovitan eelnevalt konsulteerida arsti või oma ala spetsialistiga, et leida parim lahendus probleemidele.

Lisaks vere- ja nahatestidele on olemas kinesioloogiline testimine, kus läbi lihastesti selgitatakse välja ained, mis organismile ei sobi. 

Minnes põhjuse otsimisega sügavamale, siis ka süljetest hormoonide tasakaalu testimiseks võib olla asi, mille peale tasuks mõelda. Näiteks kõrge östrogeenitaseme korral võivad kehas tekkida allergilised reaktsioonid östrogeeni tõstvate toiduainete suhtes nagu piimatooted, soja ja linaseemned.” 

Põhjalikum lugu ja nõuanded allergiate leevendamiseks ilmuvad ajakirja Buduaar detsembrinumbris.