Äärmuslik proteiinidieet

96 kommentaari
Äärmuslik proteiinidieet

Kõikvõimalike trendidieetide kõrval pälvib juba aastaid teenitud tähelepanu ka proteiini- ehk valgudieet. Eestis sai proteiinidieet populaarseks pärast ühe naisteajakirja jaanuarinumbris avaldatud dieediplaani, mis tõotas kiiret kaalulangust. Nälja käes vaevlemise asemel lubati mõnuga ja ohtralt liha süüa. Jõulujärgne kaal pidi kukkuma paari nädalaga kuni kümne kilo võrra. Faktimaterjal ja toiduplaan tundus paberil igati teostatav ning paari aasta jooksul saigi proteiinidieet enamikul naisterahvastest järele proovitud.

Kõikvõimalike trendidieetide kõrval pälvib juba aastaid teenitud tähelepanu ka proteiini- ehk valgudieet. Eestis sai proteiinidieet populaarseks pärast ühe naisteajakirja jaanuarinumbris avaldatud dieediplaani, mis tõotas kiiret kaalulangust. Nälja käes vaevlemise asemel lubati mõnuga ja ohtralt liha süüa. Jõulujärgne kaal pidi kukkuma paari nädalaga kuni kümne kilo võrra. Faktimaterjal ja toiduplaan tundus paberil igati teostatav ning paari aasta jooksul saigi proteiinidieet enamikul naisterahvastest järele proovitud.
 
Interneti-foorumites on valgudieet siiani populaarne teema. Katsetanud räägivad kogemustest ning tõenäoliselt on päris palju huvilisi, kes toitumisplaani omapäi järele proovivad. Eelkõige räägitakse veebis peadpööritavast kaalulangusest. Vähem on juttu sellest, miks valgudieet nii kiiresti mõjub ning millised on võimalikud tagajärjed ja riskid.
 
Proteiinidieet põhineb 1980ndatel populaarseks saanud süsivesikute söömist piiraval dieedil. Just siis töötas dr. Robert C. Atkins välja peaaegu süsivesikuvaba toitumisplaani, mis koosnes peaasjalikult valgu- ning rasvarikkast kraamist. Põhiliselt lubas Atkinsi metoodika süüa ohtralt liha, kala ja juustu ning piiratud koguses köögivilju. Loobuda tuli pastast, kartulist ja leivast-saiast. Samuti olid keelatud puuviljad, küpsetised, maiustused ning muu magus ja süsivesikurikas toit. Atkinsi dieet levis kiiresti massidesse ning on tänaseni populaarne, sest ei nõua nälgimist ega porgandinärimist. Selle asemel tekitab ettenähtud valgu- ja rasvarikas toidusedel kiiresti pikaajalise täiskõhutunde ning aitab vältida tavadieedile omasest madalast kalorihulgast tingitud söömasööste ning magusaihasid.
 
Sarnaselt Atkinsi toidusoovitustele väldib ka proteiinidieet igapäevamenüüs süsivesikuid. Selle asemel on lubatud liha- ja kalaportsjonid alates 200 grammist, ohtralt rohelist salatit ning vahelduseks veidi maitsestamata jogutit ja muna. Kofeiinisõprade rõõmuks on lubatud hommikune kohvitass, samuti on dieedi õnnestumiseks soovitav juua palju mineraalvett. Mahlad, karastusjoogid ja alkohol on kõrge süsivesikusisalduse tõttu rangelt keelatud.

Eestikeelsetel Interneti-lehekülgedel leviv dieediplaan on algselt hoopis Skandinaavia päritolu haigladieet. Seda 2-nädalast kuuri kasutati kliinilistes tingimustes tugevalt ülekaaluliste patsientide puhul, kel oli tarvis enne operatsiooni rasvkoe hulka vähendada. Haiglatingimustes on inimese tervisenäitajad pideva kontrolli all ja range dieet möödub enamasti ohutult ning edukalt. Hoopis ohtlikum on kodune omapäi katsetamine – südame- ja neeruprobleemidega ning kõrgete kolesteroolinäitajatega organismile on proteiinidieet riskantne ettevõtmine. Miks küll?
 
Põhjus on lihtne ja loogiline. Proteiinidieedis on süsivesikute osakaal väga madal. Neid on lubatud päevas ainult 20–30 grammi, mida on organismi normaalse toimimise mõistes ohtlikult vähe. Siin peitubki proteiinidieedi kiire mõju – kehas tekib märgatav energiadefitsiit ning keha asub selle taastamiseks rasvu ja valke põletama. Kaalulangus toimub eelkõige vee ja lihaste arvelt. Sellist ainevahetuslikku seisundit tuntakse ketoosi nime all. Kuna süsivesikud töötavad keha peamiste energiaallikatena, on selline pikaajaline rasvade ja valkude lõhustamisel põhinev energiatootmine ebaloomulik ning tervisele kahjulik. Ketoosi puhul tekivad organismis ketokehad, mis on oma olemuselt jääkained. Nende suurtes kogustes väljutamine on neerudele suur koormus ning neeruprobleemidega inimestel võib see tekitada tõsiseid tervisekahjustusi. Suur neerude koormus võib põhjustada ainevahetushäireid ka tervetel inimestel. Valgudieedi pidajatele on tuttav ka nõrk enesetunne, energiapuudus ja peapööritus. Kuna organismis valitseb energiadefitsiit, on inimesed loiud ja eelistavad ringitoimetamisele diivanil lebamist. Seetõttu on paljud entusiastid valgudieedi ka pooleli jätnud – talumatult vilets enesetunne pole kiiret kaalulangust väärt.
 
Tervetel ülekaalulistel inimestel on proteiinidieedi pidamine lubatud, kuigi kergekäeliselt ei soovita seda ükski arst. Kõik kiired kaalulangetamised on kehale karmiks proovikiviks ja häirivad ainevahetuse tasakaalu. Süsivesikuvaese dieedi tingimustes lülitub keha kriisirežiimile, et säästa energiat ning hoida eluks vajalikud funktsioonid töös. Dieedijärgselt taas pasta ja kommide juurde pöördudes salvestab organism süsivesikud rasvana – ta mäletab, et on tarvis valmistuda järgmiseks kriisiks. See võib lõppkokkuvõttes kaasa tuua veel suurema kaalunumbri. Just seetõttu on äärmiselt oluline valgudieedi lõppedes hoolikalt läbi mõelda, kuidas edasi toituda. Harjumuspärase menüü juurde tagasipöördumine toob kaotatud kilod tõenäoliselt aja jooksul tagasi. Hoolikalt toiduvalikut jälgides võib kaalulangus püsida pikema aja jooksul. Sellegipoolest soovitavad arstid ja treenerid kaotada lisakilosid pigem tasakaalustatud menüü ning regulaarse treeningu abil. Tõsi, see on oluliselt pikaajalisem ja vaevanõudvam protsess, kuid tulemus on kauakestev ning tervist säästev. Enesetunde paranemisest rääkimata.

Üldarst Liis Parkeri kommentaar:
Proteiinidieedi korral ei ole kaalulangus tingitud rasvkoe vähenemisest, puudujääk korvatakse hoopis vee ja lihaskoe arvelt. Selle dieedi menüü ei vasta mitte tasakaalustatud toidulauale, vaid süüakse üksluiselt. Seetõttu jäävad mõned organismile vajalikud ained toiduga saamata, teised aga kuhjuvad organismis. Liiga valgurikast toitu süües koguneb organismi ohtlikke jääkaineid, mis kahjustavad peamiselt maksa ja neerusid. Kuna neeru- ja maksahaigused on sageli hiiliva algusega, võib dieedipidaja enda teadmata haiguse kulgu kiirendada, viies oma organismi neeru- või maksapuudulikkuseni. Kiire kaalulangus häirib organismi kui terviku tööd ning võib põhjustada mitmeid erinevaid häireid: sagedasemad on nõrkustunne, kõhukinnisus ja juuste väljalangemine. Raskematel juhtudel võib “imedieet” viia sapikivide tekke, südametöö häirete, krampide või koguni äkksurmani.

Proteiinidieeti katsetanute kogemusi:
Mirjam (38): Proovisin proteiinidieeti mõned aastad tagasi pärast suuri jõulusööminguid. Esialgu tundusid etteantud toiduportsjonid suured ning asusingi hoogsalt dieeditama. Paari päeva pärast tekkisid ebameeldivad kõrvalnähud – trepist üles minnes läks silme eest mustaks, polnud jõudu ega tahtmist midagi teha. Elan väikelinnas ja poodides polnud dieedis ettenähtud spinatit ja spargelkapsast saadaval. Pidasin need kaks põrgulikku nädalat vastu ja võtsin alla 7 kilo. Rõõm kaotatud kaalust oli muidugi suur, aga kauaks seda ei jätkunud. Järgmise kuuga tulid kõik kilod tagasi, sest ma ei suutnud end piirata ja sõin vahel ikka mõnuga pitsat ja võileibu. Üks suur pluss oli proteiinidieedil aga küll – esimene leivaviil ning šokolaaditükk pärast dieeti maitsesid taevalikult!
Jana (25): Pidasin proteiinidieeti sõbrannade eeskujul eelmisel kevadel, et suveks rannavormi saada. Tegin juba aasta algusest peale trenni, aga viimased 4 ülekilo ei kadunud ega kadunud. Proteiinidieediga sain neist suurema vaevata lahti. Pidasin dieeti poolteist nädalat, sest kauemaks ei jätkunud motivatsiooni. Enesetunne oli lihtsalt väga nõrk. Näiteks trenni ei jaksanud ma dieedi ajal üldse teha ja kord spordiklubi saunast tulles läks silme eest mustaks. Aga muidu oli täiesti teostatav toiduplaan, kõht polnud kunagi tühi. Kaal jäi ka püsima, kuigi mõned kilod tulid sügiseks ikkagi tagasi. Peamine proteiinidieedi eelis oli aga hoopis see, et pärast suurt lihasöömist tekitasid puuviljad ja juurviljad palju suuremaid neelusid kui suvine vorstigrillimine.

 

 

Kairi Look
Buduaari arhiiv