Vabastav vesi

On päris vana tõde, et vesi on üks lihtsamaid ja universaalsemaid tervendajaid maailmas. Kiire pilk poeriiulile näitab, et eestlased on suured veejoojad, kuna mineraalvee valik on paljude teiste riikidega võrreldes üsna aukartustäratav. Pilguheit etikettidele veenab möödujat vee kasulikkuses ka faktide abil – pudelitel olevad sildid räägivad, kuidas poolteist liitrit vedelikku päevas on optimaalne; et kasulikud mineraalid aitavad luid tugevamaks muuta, jumet parandada, ainevahetust kiirendada ning annavad tõhusalt energiat. Kes ütles, et harilike tervisemuredega avitab vaid apteek!

Siiski-siiski – lisaks kargele kosutusele on vesi igati mõnus keskkond ka enese liigutamisel, olgu see siis ujumise, vesivõimlemise või lihtsa suplemise näol. Sportimisel võib vesi olla nii su sõber kui vastane - vastavalt sellele, millist spordiala basseinis või veekogus järele proovida ja kuidas seda teha. Enamikule inimestest näib vesine sport igati hästi sobivat. Miks on just vesikeskkond sportimiseks eriliselt mõnus paik?

Vesi on universaalne – võimlemist ja ujumist soovitatakse pea igas eas ja seisundis inimestele. Alates väikelastest, kellega emad meedikute soovitusel basseini suplema-võimlema lähevad, kuni vanemaealiste inimesteni, kellele sobib hästi rahulik, kuid tõhus vesivõimlemine. Vesi võimaldab treenida erineva koormusega ning on ohutu, kuna põrutamised-kukkumised-haigetsaamised pole lihtsalt võimalikud.

Vesi muudab käegakatsutavaks samad eesmärgid, mille nimel ka kuival maal end liigutatakse. Ujumine ja vesiaeroobika on head südamele ja liigestele, suurendavad jõudu ning annavad hea enesetunde. Veefännid teavad, et ujumine ja vesiaeroobika on ka tõhusad kalorikulutajad ning aitavad edukalt kilosid kaotada. Vesikeskkonna kõige suurem pluss on asjaolu, et siin on end turvaline liigutada ka varasemate vigastustega, ülekaalulistel, lapseootel ning spordiga vähe kokku puutunud inimestel. Liigutused on aeglasemad ja pehmemad, vesi toetab hästi keha, väldib traumasid ning muudab keha mitmekordselt kergemaks. Hüpped, pöörded ja muud maismaal põrutavad liigutused on vees palju mõnusamad ja tervist säästvamad.

Vee näol on aga lisaks pehmele toetajale tegu ka vintske vastasega. Veetakistuse tõttu muutub lihtsa tegevusena tunduv jooks ning kõndimine hoopis keerukamaks ülesandeks. Viimasel ajal ongi populaarsust võitnud süvaveejooks, kus keha ümber kinnitatakse poroloonvöö, mis hoiab jooksjat vertikaalasendis, kuid jalgu põhja panna ei võimalda. Selline vesine jooksmine on mõnus liigestele ning kulutab head enesetunnet säilitades kõvasti kaloreid. Kuna vees jääb tüütu higistamine ning ülekuumenemine ära, tundub ka üsna suur koormus mõnusa pingutusena. Siinkohal tulekski olla ettevaatlik ning aeg-ajalt pilk pulsikellale heita või jälgida, et hingeldamine ja südamelöögid lakke ei tõuseks.

Vesiaeroobika on viimaste aastatega ohtrasti fänne leidnud ning arenenenud harilikust vees võimlemisest terveks harrastusspordi haruks, kus võimalik proovida palju erinevaid stiile ja osaleda lõbusates ja vaheldusrikkastes tundides. Sarnaselt saaliaeroobikale annab ka vesiaeroobika hea koormuse, kuna veetakistus raskendab liikumist ning tunnis kasutatavad vahendid lisavad väljakutseid veelgi. Nuudlid, kindad ja muud vahvad vigurid võimaldavad katsetada vees kõikvõimalikke lõbusaid harjutusi ning muudavad treenimise vaheldusrikkaks. Vees jääb ära ebameeldiv higistamine ning väsimuski ei kipu kollitama nii kiiresti kui kuival maal.

Suure suveni on jäänud veel paar kuud ja rannaeelne liigutamine on päevaplaanis kindlasti paljudel päikesefännidel! Miks mitte otsida vaheldust basseinist? Pealegi lubavad õige pea soojenevad mere- ja järveveed basseinis õpitud liigutusi varsti ka ise omal käel katsetama asuda.

Kairi Look