Louis Vuittoni disainer Mirja Pitkäärt: olen liiga praktiline, et olla kunstnik

Eestis veel võrdlemisi tundmatu Mirja Pitkäärt (28) on Viljandi tüdrukuna jõudnud tänaseks Pariisi, kus ta töötab maailma ühe võimsaima luksuskaupade märgi all Louis Vuittoni disainerina. Buduaar sai andeka Mirjaga lähemalt tuttavaks.

Kuidas sinu teekond moemaailmas algas?

Alguses ei mänginud moemaailm minu jaoks just eriti suurt rolli, pigem alustasin kunstist ja käsitööst. Käisin lapsest saati kunstiringis ning gümnaasiumi lõpupoole tundus loomingulise eriala valik kuidagi huvitav olevat. Kunstiakadeemiasse katsetele minnes proovisin nii nahakunsti kui tootedisaini ning otsustasin esimese kasuks, sest mulle meeldis, et saan oma disainitud esemed ka ise valmis teha. 

Millega sa hetkel tegeled?

Hetkel töötan Louis Vuittoni moemajas aksessuaaridisainerina. Kolisin Pariisi veidi enam kui pool aastat tagasi ning kõik on veel uus ja huvitav, õpin prantsuse keelt ja avastan linna. 

Kuidas sa Louis Vuittoni jõudsid?

Louis Vuittoni talendiskaudile jäi näitusel minu kollektsioon silma. Kevadel lõpetasin Londonis magistrantuuri ja alustasin Louis Vuittoni moemajas praktikandina ning nüüdseks olengi tööl. 

Milline sinu tavaline tööpäev välja näeb?

Tavaline tööpaev on kombinatsioon disainimisest, koosolekutest ning probleeme lahendades ringi jooksmisest. Mina töötan peamiselt väikeste nahatoodetega nagu rahakotid, kaarditaskud ja võtmehoidjad. Uusi tooteid ja projekte on väga palju, nii et tegevust jätkub. 

Milline oli esimene tõeliselt äge asi, mille disainisid?

Ma olen suhteliselt kriitiline ning mul on üldiselt väga raske enda asju ägedaks pidada, aga EKAs viimasel kursusel olles tegin ühe workshopi raames karvased poninahast kingad ning kandsin neid päris tihti, enne seda polnud ma eriti midagi enda tarbeks teinud. 

Mida mood sulle tähendab?

Pariisis elades ja disainerina töötades olen ma muidugi moemaailmaga päris tihedalt seotud, kuid huvitun ise disainist laiemalt ning pean ennast pigem toote- kui moedisaineriks. 

Mis sind inspireerib?

Head ja osavad inimesed.

Kas pead end pigem disaineriks või kunstnikuks?

Disaineriks, ma olen liiga praktiline, et kunstnik olla.

Millist etappi sa loomeprotsessis kõige enam naudid?

Seda, kui idee on olemas ja tehnilised probleemid vajavad lahendamist. Eriti siis, kui idee on hea.

Keda tahaksid näha oma moeloomingut kandmas?

Inimesi, kes asju hinnata oskavad.

Mida sa hetkel oma kõige suuremaks saavutuseks pead?

Viimasel ajal on päris palju häid asju juhtunud, aga kõige tähtsam on võib-olla suvel Itaalias International Talent Support konkursil võidetud aasta aksessuaarikollektsiooni auhind. 

Pool aastat tagasi said sa Mini-KAAMOSe stipendiumi. Mida see võit sinu jaoks tähendas?

KAAMOSe näitus oli ideaalne võimalus oma kollektsiooni Eestis tutvustada ning stipendiumi ja kodumaise tunnustuse üle oli mul muidugi väga hea meel. Järgmisel suvel esitlen Itaalias ITSi raames taaskord oma uut kollektsiooni, mille valmistamisel KAAMOSe stipendium kindlasti abiks on.

Kas sinu tulevikuplaanidesse mahub ka kodumaa või kus sa end näiteks kümne aasta pärast näed?

Hetkel kujutan ette, et olen 10 aasta pärast kindlasti Eestis tagasi, aga olen oma elukoha suhtes alati suhteliselt spontaanselt otsuseid langetanud ...

Millised eesmärgid oled omale seadnud – mida sooviksid veel saavutada?

Praegu olen väga rahul selles suures moemajas töötades, kuid mingi hetkel tahaksin vabakutseliseks hakata, seega ongi eesmärk koguda piisavalt kogemusi, teadmisi ning tutvusi, et seda edukalt teha. 

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar talv 2014