Millal sõjad alguse said?

Nuiade ja kaigastega üksteise teagaajamisest oleme jõudnud  massihävitusrelvadeni, kus kõigest üks pomm võib põhjustada tohutusuuri kaotusi ja kahjustusi nii sealsele inimkonnale kui ka loodusele. Enam ei pea teist inimest tapma n.ö. silmast silma ja oma kätega, vaid saab hakkama ilma, et peaks hukatavatega otsesesse kontaktigi astuma ning neid ei pea isegi mitte  nägema.

kadri@buduaar.ee


Nuiade ja kaigastega üksteise teagaajamisest oleme jõudnud  massihävitusrelvadeni, kus kõigest üks pomm võib põhjustada tohutusuuri kaotusi ja kahjustusi nii sealsele inimkonnale kui ka loodusele. Enam ei pea teist inimest tapma n.ö. silmast silma ja oma kätega, vaid saab hakkama ilma, et peaks hukatavatega otsesesse kontaktigi astuma ning neid ei pea isegi mitte  nägema.

Päris täpset päeva ja esimese sõjategevuse alguse aega ei suuda ütelda vast keegi kuid on teada, et sõjad on olnud siinses maailmapildis juba väga ammusest ajast saati ning seda kuni tänapäevani välja – seni veel lahutamatu osana, kahjuks.

Meetodeid, kuidas peeti sõdu vanasti ja peetakse neid tänapäeval, võib iga usin inimene teada saada raamatutest, õpikutest, internetist ja loomulikult ka meedia vahendusel. 

Klassiühiskoonas on sõda seaduspärane nähtus. Et ürgkogukondliku korra ajal klassid puudusid, siis ei olnud ka sõdu selles tähenduses. Klassiühiskonna tekkimisest peale on peetud sõdu teiste maade ja rahvaste alistamiseks, riisumiseks, orjade saamiseks, rõhutute vastupanu mahasurumiseks.

Antiikajal oli valitsevate klasside esindajail ebaõiglasi sõdu õigustavaid teooriaid ( näiteks Platoni ja Arestotelese teooria). Välisvaenlaste vastu peetavaid sõdu nimetasid roomlased õiglasteks ( bella justa ). Orjade ja rõhutute võitlust rõhujate vastu ( Spartacuse ülestõus jmt., mis olid inimkonna ajaloo esimesed vabaduse eest peetavad sõjad) nimetasid roomlased ebaõiglasteks sõdadeks ( bella in justa ) .

Sõdade juurde on kuulunud varasematel aegadel (mõnes piirkonnas ka tänapäeval – n: Aafrika erinevates suguharudes erilised jahipidamise viisid)  palju tähtsaid toiminguid, rituaale – kreeklastel ja roomlastel oli näiteks sõjakuulutamine ametlik rituaal, usuliste kombetalitlustega toiming, millega õigustati sõda. Roomas kuulutasid sõda fetsiaalid, kelle eeskõneleja pater patratus heitis vaenlase maa-alale verrekastetud piigi. Antiikaja kreeklastel oli ka oma sõjahüüd â