Intervjuu ennustaja Mariannega!

32 kommentaari
Intervjuu ennustaja Mariannega!

Kui paljud teist on ennustaja juures käinud? Kui paljud teist usuvad nende võimetesse? Mina pean tunnistama, et enne Mariannega kohtumist oli minu suhtumine vägagi skeptiline. Tean kogemusi, kus inimesed on tõesti abi saanud, kuid see ei andnud mulle kunagi veel põhjust ise ennustajat külastada. Nüüd ma seda aga tegin, ilma mingisuguse sisetundeta, natukene siiski ehk hirmul – äkki ta tõesti oskab minu kohta kõik ära öelda. Ja seda ta tegigi! Minu skeptilisus on nüüd kadunud. Nüüd ma vähemalt tean, et on üks inimene, kellele säärased võimed antud… ja see pani mind jahmatama. Tänu Marianne lahkele loale, sain temaga teha ka väikese intervjuu.

Kui paljud teist on ennustaja juures käinud? Kui paljud teist usuvad nende võimetesse? Mina pean tunnistama et enne Mariannega kohtumist oli minu suhtumine vägagi skeptiline.Tean kogemusi, kus inimesed on tõesti abi saanud, kuid siiski ei andnud see kunagi veel põhjust ise ennustajat külastada. Nüüd ma seda aga tegin, ilma igasuguse sisetundeta, natukene ehk siiski olin hirmul – äkki ta tõesti oskab minu kohta kõik ära öelda. Ja seda ta tegigi! Minu skeptilisus on kadunud, vähemasti ma tean, et on üks inimene, kellel on säärased võimed, mis panid mind jahmatama. Tänu Marianne lahkele loale, sain temaga teha ka väikese intervjuu.

Paljud inimesed kardavad ennustajaid, mis sa arvad, miks?
Paljud inimesed elavad päev korraga ning nad kardavad kuulda tõtt endast, ei taha tulevikku teada. Siis aga küsi – miks paljud ikkagi käivad? Sellepärast käivad, et nad on tupikusse sattunud. Kui on 20-27aastat oma abikaasaga koos elatud ning kui ühel hetkel mees avastab, et naine ei käi enam seksika hommikumantliga toas ringi… Naine omakorda märkab, et mees piilub võõraid jalgu. Naine ei usalda enam ja siis ta tulebki ennustaja juurde. Pikas abielus peab naisterahvas olema vahest pime… Ma ei ole kuri, kui ütlen tõtt – vahel tuleb teha šokiteraapiat, et inimesi avada. Ma olen märganud minu juures käivate inimeste juures seda, et paljud häbenevad ja kardavad tõtt kuulda… Mina soovitaksin naistel käia sõbrannadega väljas! Ma ei näe mõtet, miks vinguda oma mehe kallal, mina olin abielus 45 aastat ja ma ei vingunud, ei uurinud, kus ta oli jms.

Mis on põhiprobleemid, millega sinu poole pöördutakse?
Inimesed käivad suhteprobleemide tõttu, esineb abieluprobleeme, kui abielus on oldud juba pikka aega. Selline mure – elati koos 20 aastat, saadi kaks last, naine jäeti maha, mees abiellus 20aastasega… Naine tuli ning küsis, mida ma valesti tegin? Mina leian, et ta oleks pidanud ootama kaks kuud ja kui kihlasõrmust selle ajaga ei tulnud, siis minema kõndima! Naise elus loeb iga minut – kõnni minema, kui kihlasõrmust ei tule! Põhilised ongi suhted armukestega. Viimasel ajal on juurde tulnud probleem, kus mehed kurdavad, et naised ei söö üldse. Naised otsivad abi sellest, et sünnitavad lapse juurde, aga selleks ajaks on mees väsinud ja temal on nüüd probleem, kuna naine pani ta kannatama. Nüüd on naine mures: mida teha? Siis on tööprobleemid – küsitakse, millal  tööle saab? Ise istutakse kodus, midagi tööotsimiseks  tegemata… On käinud ka inimesi, kes on nii haritud, et ei võta ei seda või teist  tööd vastu. Aastaid tagasi käisid ka sellised inimesed, kes tahtsid teiste probleeme teada.  Näiteks seda, kes meid valitsema hakkab, kas Savisaar või keegi teine? Mina aga ei sekku poliitikasse.

Kas on tulnud ette kliente, kes vaidlevad sinu öeldu üle?
Vaidlema ei hakata, aga naerma on hakatud küll, kuna ollakse närvis. On käidud ja küsitud, kust ma seda kõike tean? Möödub aasta, tullakse tagasi ja räägitakse, mis mulje ma jätsin ja tunnistatakse, et oli piss püksis, kui minu pool sai käidud.

Kas võtad enda jutule ainult oma klientide poolt soovitatuid või ka neid, kes on kuidagi ise sinu kontakti välja uurinud?
See on mu töö. Võtan vastu suvalisi kliente. Mõni ütleb, et sõbranna käis ja soovitas – neid võtan ka vastu.

Kas rohkem on klientide seas mehi või naisi?
Mõnel aastal käib rohkem naisi, siis jälle mehi, see on vaheldumisi. Meestel on samad probleemid mis naistelgi. Näiteks selline juhtum: mees tuli koju, tuba tühi… Naine oli ära läinud, kuigi koos elati seitse aastat, ei mingit kihlasõrmust ega midagi… Pärast lahkuminekut oli naine praktiliselt kohe abiellunud. Seda see naine ju tahtiski – ta leidis mehe, kes talle abielu pakkus. Kaua ta oleks pidanud siis ootama? Hiljem tuli sama meesterahvas minu jutule tagasi ning oli kardinaalselt muutunud. Mehed tulevad vahel ka sellise murega, et nende naised ei taha enam pärast sünnitust seksida. Mõnele  naisele mõjub kogu see protsess raskelt ning tekitab komplekse ja valehäbi. Sellest tingituna hakkab elu viltu kiskuma, mees aga armukest võtta ei taha. Kuidas sellest siis üle saada? Jootku naine nii täis, et ta unustab oma valehäbi ära! Või lihtsalt rääkige, rääkige end täiesti lahti.

Mis vanuses inimesed sinu jutul käivad?
Alates 18 aastast kuni 72 aastani. 18 on väga raske vanus, puberteediiga veel ja noored kergesti haavatavad. Ükskord aga tuli 72 aastane vanamutike, kes ütles: “Armas laps, ma tean, mis on mu minevik ja ka tulevik, aga ütle, kus on mu vanamees”? Ma ütlesin, et las ta mees vaatab ilusaid jalgu!

Sa ütlesid mulle, et sinu kogemused klientidega on näidanud, et kõige kauem peavad vastu suhted, mis saavad alguse üheöösuhetest. On see tõesti nii?
See on minu klientide seas küll  nii välja kujunenud.  On ka 45 aastat abielus oldud ning isegi kihlveosuhted peavad hästi vastu. Tänapäeval ei ole enam nii nagu vanal ajal  – siis pidid pool aastat kohtamas käima, et esimene suudlus saada. Praegu ei kurameerita nii kaua, enne kui asi seksini viib. Nädal või kaks on ooteaeg. Mina olen aru saanud, et ei ole oluline, millal sa annad, vaid kuidas annad! See ei mängi rolli, kas oled naiselik ning õrn. Tähtis on see, kuidas sa ta „pehmeks k*pid!“

Kas oled vahel mõelnud, et aitab? Enam ei viitsi rääkida ja nõu anda.                                                                                                           Kindlasti tahan vahel vaikust ja rahu. Minuga on nii, et kui olen kolm päeva puhanud, siis ma ei vaja nädal aega kaarte. Puudust hakkan tundma aga sellest, et telefon ei helise, kedagi ei ole ukse taga…  Kui ta aga lõpuks heliseb, siis lähen ikka oma eitedele appi. Isegi haiglas tunti mind ära ja palati ukse taga oli järjekord! Ei olnud mul sealgi olles igav!

Kuidas sinu pere suhtub sinu andesse?
Meil tütrega on väga hea suhe, me oleme nagu sõbrannad. Poeg on lõpetanud juura ja see tähendab, et ka tema peab midagi teadma psühholoogiast.

Teismeeas ei olnud muresid? Ei saa ju valetada emale, kes oskab läbi selle näha?
Minu tütar tuleb koju ja räägib ise mulle, kus ta käis ja kellega. Vahel küsib nõu, mida peab tegema mõnes olukorras. Kunagi ei ole selle pärast  meil probleeme olnud.

Kui palju on mures lapsevanemaid, kes sinu jutul käivad?
Palju on neid lapsevanemaid, kes ei oska puberteediaega läbi käia. Oma pojaga tegin nii – nägin, et ta jõi köögis õlut ja ma ei öelnud selle peale  midagi. Kõndisin lihtsalt minema. Ta kallas õlle kraanikausist alla, kuna sai vihaseks, et ma ignoreerisin teda.

Mis sa arvad, kas sinu anne on sind elus aidanud või pigem on see olnud kurnav?
Alguses oli natuke kurnav, et inimestel läkski tõesti nii nagu ma ennustasin. Selle kurnatusega aga harjub ära ja kui nii kaua oled sellega tegelenud, siis tunned puudust, et keegi ei helista ja uksekell ei käi.

 

Autor: Annika Ülejõe, Buduaar.ee toimetaja