Lahutatud vanemate laps Uku Suviste: peaasi, et laps on õnnelik

38 kommentaari
Lahutatud vanemate laps Uku Suviste: peaasi, et laps on õnnelik

Selline teema – kes peaks saama lapse hooldusõiguse? Kas ema või isa? Viimasel ajal paistab olevat juhtumeid, kus aina rohkem saavad hooldusõiguse isad. Uurisime laulja Uku Suviste käest, kui kursis tema sellega on ning mida tema sellest arvab.

Selline teema – kes peaks saama lapse hooldusõiguse? Kas ema või isa? Viimasel ajal paistab olevat juhtumeid, kus aina rohkem saavad hooldusõiguse isad. Uurisime laulja Uku Suviste käest, kui kursis tema sellega on ning mida tema sellest arvab.

„Ma arvan, et see on teema, kus on väga raske üldistada, seega ei saa üheselt öelda, kas laps peaks jääma ema või isa juurde elama,“ arvab Uku. Samuti leiab noormees, et suur roll on lapsel endal, kelle juurde ta tahab jääda, seda muidugi juhul, kui ta on piisavalt vana otsustamaks. „See ei ole loomulikult ainus määraja ning sellega tegelevad kas vanemad ise või kohus,“ lisab laulja.

Tihtipeale jäävad vanemad kokku puhtalt lapse pärast, kuid millele nad ei pruugi mõelda, on see, et see süütu lapsuke peab nägema kõiki nende tülisid pealt. Miks nad siis ometi teevad sellise otsuse? „Pigem elavad nad sellisel juhul hirmu pärast koos, kartes last kaotada. Juhul, kui vanemad antud näite puhul tahaksid lapse heaks midagi teha, peaks nad tunnistama, et nende kooselul puudub kindel eesmärk. Nad peaks lahendama esmalt oma suhte olukorra ja andma lapsele võimaluse elada ja kasvada harmoonilises ja eluterves keskkonnas,“ leiab noor laulja.

Kindlasti on võimalik leida ka kompromisse, kuidas vältida kohtulahingut lapse hooldusõiguse nimel. Uku teab seda omast käest, kuna tema  vanemad lahutasid, kui ta oli alles pisipoiss. „Ei tahaks ennast näiteks tuua, kuid minu vanemad lahutasid, kui olin umbes 3 aastane ning neil õnnestus asjad ära lahendada ilma kohtu abita. Olen elanud nii ema kui isa juures ning ma ei kujutaks paremat lahendust ette,“ tunnistab Uku Buduaarile. Seega võib öelda, et tema vanemad on ideaalne näide sellest, kuidas kaks inimest tunnevad, et nende kooselu edasi on võimatu, kuid jäädes seejuures väga headeks sõpradeks ning pakkudes lapsele mõlemapoolset armastust.

 

Autor: Annika Ülejõe, Buduaar.ee toimetaja

Sarnased artiklid