Leemet Prits: Prooviks päeva õnnega täita!

Kas mäletad, millal Sinuga midagi toredat juhtus, mis sind ääretult õnnelikuks tegi? Olgu see siis kasvõi pisike asi – lillede saamine, kallistus või hoopistükkis kihlasõrmus. Mina kogesin ääretut õnne eile õhtul, kui oma naisele roosikimbu viisin ja küünaldest hilisõhtul akna alla südame tegin. Õnnelikuks tegi mind see, kui nägin oma kallikest silmad vees mulle akna pealt alla vaatamas.

Mina leian, et parim viis kedagi õnnelikuks teha ei seisne alati materiaalses väärtuses, vaid pisikestes asjades, mis lihtsalt pähe torkavad. Lilli kingib ju pea iga mees, ma loodan vähemalt, aga armsad naisukesed vajavad ka aktsiooni ja ilusaid hetki. Küsimus on vaid selles, kes mida õnneks peab ja mida selle nimel teha?!

Inspiratsiooni leiame igalt poolt, tuleb vaid otsida. Ma mäletan selgesti, kui paar aastat tagasi Pärnus ühel soojal suveõhtul tegevusetus hinge mattis. Istusin rõdul ja pahvisin sigaretti. Lihtsalt jälgisin mere imeilusat liikumist. Idee midagi korda saata tuli iseenesest. Ütlesin kallimale, et käin hetkeks väljas ja olen mõne hetke pärast tagasi. Ostsin keldripoest kõige kallima veini ja mingisugused suupisted ning palusin naisel pokaalidega mere äärde jalutada. Saime kokku muuli alguses ja jalutasime kivilt-kivile muuli otsa – kordagi käest laskmata. Vaade oli lummav ja loojuv päikene lausa pimestas oma eredusega. Hetki, mida elus nautida, on küllaga ja polegi palju õnneks vaja. Piisab sellest, kui sinu kõrval seisab inimene, kes sinust hoolib, sind armastab ja täidab sinu südame õnnega.

Jah, pean tunnistama, et ma ei ole ideaalne mees, kuid palju üldse maailmas täiuslikkust on? Palju asju on juhtunud, mida kahetsed, kuid aeg parandab haavad. Purunenud suhted, keerukad situatsioonid ja ripakile jäetud võimalused. Iga hetk pakub meile tegelikult võimaluse midagi head teha. Tuleb vaid sellest kinni haarata ja mitte lihtsalt elul minna lasta. Teinekord me ei saagi aru, kui kiiresti aeg lendab ja mida kõike oleks võinud sellelt elult võtta. Tihtilugu saame asjadest alles siis aru, kui selleks on juba viimane aeg – vahel ei saagi aru! Elaks ühe päeva nii, nagu see oleks viimane. Elaks õnnelikult ja muretult. Prooviks oma asjadega hakkama saada ja leida õnne pisikestest kildudest, mida elu meile pakub? Naerataks iseendale ja tunneks rõõmu sellest, kui maailm sulle vastu naeratab!

Ma ei ole teab mis asjatundja, kuid vahel tekib tunne, et ühiskonnas on valla pääsenud katk, kus keegi ei liiguta lillegi, ennem kui pole midagi vastu saanud. Selline suhtumine tekitab eneseski tunde, et püüad võimalikult vastutulelik ja salliv olla. Alati ei saa öelda EI, kui sõber sinult teenet palub ja endalgi ajaga kitsas käes. Näpista see hetk ja täida sõbra, kallima, ülemuse või kelle iganes soov.
Jõuluaeg on peagi käes ja üksteise aitamiseks ja toetamiseks on parim viis olla veidi õnnelikum inimene. Unustada mured ja leida rõõmu ning õnne pisikestest asjadest!

Olgem õnnelikud,

Leemet Prits

Buduaar.ee Tegevtoimetaja