Liis Lass: eestlased, aeg on orjamentaliteedist lahti saada

22 kommentaari
Liis Lass: eestlased, aeg on orjamentaliteedist lahti saada

Särav ning kaunis ärinaine Liis Lass, kes eelmisel aastal abiellus, saab peagi pisitütre emaks. Äsja kolis Liisi juurde Singapuri ka tema kallis ema! Vaatamata kiirele elutempole leiab Liis aega ka selleks, et poliitikamaastikul toimuval silm peal hoida. Buduaar uuris Liisi arvamust hetkel Ukrainas toimuva kohta ning muidugi tuli teemaks ka Eesti poliitika ning Andrus Ansipi otsa saanud valitsusaeg.

Särav ning kaunis ärinaine Liis Lass, kes eelmisel aastal abiellus, saab peagi pisitütre emaks. Äsja kolis Liisi juurde Singapuri ka tema kallis ema! Vaatamata kiirele elutempole leiab Liis aega ka selleks, et poliitikamaastikul toimuval silm peal hoida. Buduaar uuris Liisi arvamust hetkel Ukrainas toimuva kohta ning muidugi tuli teemaks ka Eesti poliitika ning Andrus Ansipi otsa saanud valitsusaeg.

Liis on poliitikamaastikul toimuvaga end alati kursis hoidnud, seda enam ei mõista noor naine inimesi, kes poliitika vastu üldse huvi ei tunne. “Kohaliku ja maailmapoliitikaga kursis olemine on minu jaoks väga oluline, igapäeva normaalne osa. Tahaksin arvata, et tänu meie keerulisele ajaloole eestlastena on see miski, mille oleme me kõik pärinud. Kuid kaasmaalaste seas ringi vaadates selgub, et see polegi päris alati nii. Ise arvan, et poliitika ei ole nagu sport, et see kas huvitab või mitte ja ongi kõik. Elementaarne informeeritus maailmas toimuvast ja sellest, kuidas see mõjutab majandust, riikidevahelisi suhteid ja ka meid indiviididena, on samaväärne elementaarsete teadmistega geograafiast, bioloogiast ja enda sugupuust,” nendib Liis.

Hetkel Ukrainas ja Krimmi poolsaarel toimuv pole Liisi jaoks mingi naljaasi, hoopis vastupidi! Liisi sõnul võiksid eestlased end Ukrainas toimuvaga paremini kursis hoida, sest kunagi ei tea, millal Eesti ise ohu alla satub. “Kurb kuulda, kui keskmine eestlane suhtub Ukrainas toimuvasse ükskõikselt. Tahaks siinkohal irooniliselt teoretiseerida, et ehk viis samasugune suhtumine meid ka aastaid tagasi Nõukogude Liitu? Kui eestlane pole oma orjamentaliteedist iseseisvuseaastate jooksul lahti saanud, siis orjaks saab selline rahvas kahjuks ka uuesti,” tõdeb Liis.

Liis tunnistab, et kui Eesti kunagi taas ohtu satuks, oleks tema esimene, kes iseseisvuse eest välja astub! “Ma ise võitlen siis tõelise tänapäeva “metsavennana” viimse verepiisani või moodustan eksiilis uue valitsuse! Minus orjamentaliteeti ei ole ja vaba Eesti nimel võin haarata oma vintpüssi küll. Õnneks olen treenitud laskur, seega tulgu keegi ainult tüli norima,” naerab Liis ja lisab veel: “Ukrainas ja Krimmis toimuv näitab selgelt Venemaa üleolevat suhtumist endistesse liiduriikidesse ja samasugusest ohust enda suveräänsuse vastu ei ole sellise nahaalse suurriigi vastu kaitstud ka meie. Eriti kui ka meie riigis on suur venemeelsete inimeste osakaal, mida toosama pronksiöö nii selgelt näitas,” meenutab Liis.

Meie peaminister Andrus Ansip astus hiljuti tagasi. Kuidas jäi Liis Ansipi töö ja saavutustega rahule? “Andrus Ansipi ametisoleku aeg oli pikk ja poliitikas peab veri vahetuma. Tema ametiajal ja osaliselt, kuid mitte eksklusiivselt, tema otsusest lähtunud sündmused nagu pronksiöö, avasid õnneks nii mõnedki silmad ja paljastasid tõsiasja, et meie pealtnäha mugava ja põhjaeuroopaliku pinna all keeb viha kahe rahvuse vahel, mida toidab Venemaa ja mis ei välista mittemingisugust vägivalda ega vahendeid. Sellisest plahvatusohtlikkusest ei olnud paljud eestlased teadlikud ja selle väljatulek oli hea – eeldus Eestile õigete lahenduste otsimiseks ja ehk ka leidmiseks,” leiab Liis.

Karin Karu

Sarnased artiklid