HARJUMUSTE ARHITEKT ROMET PREISMANN: „Asenda vanad harjumused uutega!“
Pilt: Jake Farra

Harjumuste tekkimine võtab aega keskmiselt 66 päeva. Pool sellest kulub vanade harjumuste muutmiseks ja teine pool kinnistamiseks. Kui õnnelik või väärtuslik on meie elu, sõltub suuresti just harjumustest, milles me igapäevaselt elame. „Elu on heade ja halbade harjumuste summa. Harjumusi lõpetada ei saa, neid saab vaid teistega asendada,“ ütleb harjumuste arhitektiks tituleeritud Romet Preismann.

„Ma olen eluavastaja,“ sõnab Romet (30), kes viimase kuue aastaga on enesearengu teekonnal omandanud tugeva vundamendi nii teoorias kui praktikas ning jagab nüüd Pure Mind koolitajana oma teadmisi ka teistega. „Olen pärit maalt, väga toredast perekonnast. Kui keskkool läbi, läksid kõik kõrgkooli ja minagi lainega kaasa, kuni avastasin end ühel päeval ülikoolist, mis mulle üldse ei meeldinud. Olen väga tänulik ühele sõbrale, kellega me seal tundsime, et peaks mingit „oma asja“ tegema hakkama. Leidsin end ettevõtlusmaailmast. Samal ajal olid mu ümber inimesed, kes viisid mind isikliku arengu teekonnale, kus hakkasin väga palju lugema, koolitustel käima, oma maailma ja iseennast avastama. Sellest sai teekond alguse. Kuna mulle meeldib kõigega sügavuti minna, läksin ma ka sellega nii sügavuti kui võimalik,“ räägib mees, kes on olnud tegev ettevõtluses, toonud Eestisse Soome tarkvaraettevõtte ning valmistub praegu ühe internetiettevõttega USA turule sisenema.

Miks just harjumuste teema sind enim kõnetab?

Aga sellepärast, et kõik on kinni igapäevastes tegevustes. Rakubioloog Bruce Lipton on väitnud, et kõik meie mõtted, tunded ja tegevused on 95% ulatuses alateadlikud, harjumuslikud, automaatsed. Kui me soovime end muuta, oleks mõistlik muuta midagi, mida me teeme igapäevaselt ehk tuleb muuta neid programme, mis meid juhivad.

Kuidas sai sinust „harjumuste arhitekt“? 

Kord olin „sunnitud” ühe esinemise jaoks kokku panema workshop'i harjumuste teemal ja sealt kogu asi alguse saigi. Mind hakkas teema köitma. Uurisin selle kohta kõike võimalikku: lugesin, vaatasin veebiseminare, võtsin kursuseid. Olen enesest teadlik ning vaadelnud, analüüsinud, mõtisklenud ja kogenud, kuidas on võimalik meil end muuta läbi harjumuste teadliku muutmise.

Miks on inimestel harjumusi – just halbu – nii raske muuta?

Öeldakse, et me mõtleme 50 000–70 000 mõtet päevas ja 95% neist on samad, mis eile. See tõestab, et me elame justkui mingisuguses hüpnoosis. Kui me vaatame oma elu aasta tagasi, on meie päevad tegelikult üsna sarnased: kuidas me ärkame, kuidas tööle läheme või oma ettevõtlusega tegeleme, kellega aega veedame, millises keskkonnas viibime. Seega, me elame üsna sarnast elu. Me oleme keskkonna produktid ja kui me ei võta vastu teadlikku otsust muutuda, olemegi kogu aeg kinni ühes ja samas mustris. Teadlikkus on kõige alus – tuleb mõtestada endale lahti, mis on need tegevused, mis lisavad elule väärtust ja tõstavad heaolutunnet. Seejärel tuleb panna rõhk nendele tegevustele igapäevaselt.

Mis on sinu arvates tänased halvad harjumused, mida meis üldisemalt märkad? 

Kindlasti leidub väga palju negatiivsust nii mentaalsel kui emotsionaalsel tasandil. Inimesed on üsna palju negatiivsusele fokusseeritud. Sealt tuleb ka harjumus kurta, ohvrit mängida. Samuti on meil kõiksugu nutiseadmed, millest me liigses sõltuvuses oleme. Tuleb tunnistada, et olen näinud ja näen siiamaani väga palju vaeva, et ise mitte vaadata pidevalt mõnd ekraani ja saada väikseid dopamiinipuhanguid mingitest piltidest või videotest. Kindlasti on üldevinud harjumuseks endale lubaduste andmine ja nende mittetäitmine. Tänu selle kaotame usalduse iseenda vastu. Ülesöömine on samuti halb harjumus, ja neid on veelgi. 

Räägi natuke täpsemalt, kuidas harjumused üldse toimivad?

Igal harjumusel, õpitud tegevusel, rutiinil ja mustril on alati olemas päästik, mis vallandab teatud tegevuse, mõttejada või tunde. Selleks võib olla keskkond, mõni teine harjumus, teatud inimene või olukord. Kui päästik selle vallandab, on olemas rutiin ehk harjumus ise, mida me teeme ning millele järgneb alati ka auhind. Kõik harjumused, olgu nad halvad või head, teenivad meid. Ehk päästik, rutiin ja auhind. Nõnda harjumused tekivad ja toimivad. Nii „töötavad“ ka sõltuvused.

Kuidas neid harjumusi muuta saaks? Too palun mõni näide.

Ma usun, et kõige olulisem on küsida siinkohal „miks?“ Miks ma soovin muutuda või mõnd positiivset harjumust juurutada? Kui meil „miksi“ ei ole ning kui põhjus pole piisavalt tugev, on muutus väga lühiajaline. Kui oleme teadlikud, miks me tahame muutuda, on väga oluline ka enese jälgimine ehk soovides mõnd negatiivset harjumust muuta, tuleb panna tähele, millal on hetk, mil me hakkame seda negatiivset harjumust uuesti tegema? Kui soovime teatud positiivset harjumust juurutada, millal on hetk, mil peaks seda tegema hakkama? Ehk tasub olla teadlik ja kohal, osata tähele panna enda mõtteid, tundeid ja tegevusi, kuidas me läbi päeva kulgeme –  ning teha otsus!

Kui otsus tehtud, tasub väikeselt alustada ja teha uus harjumus endale nii lihtsaks, et oleks raske seda mitte teostada. Alles siis, kui uus harjumus on tasahaaval saanud automaatsemaks, tavapäraseks ja harjumuslikuks, tuleks hakata mahtu kasvatama.

Võtame ühe näite. Näiteks tahan ma hakata hommikuti mediteerima. Kuidas ei juhtuks, et mul on küll soov ja mõte, kuid paari nädala pärast ei ole ma tegelikult mitte kuhugi jõudnud... sellepärast, et ma justkui kaks päeva üritasin, kuid kolmandal päeval tuli elu jälle vahele? Tulemuseks ma pettun endas. Kuidas seda nõiaringi ei tekiks?

Olgu see mediteerimine, hommikuti lugemine, vee joomine või väikese trenni tegemine, on väga oluline see „miks” endale lahti mõtestada. Tee otsus ja pane paika aeg, millal sa seda teed. Võid ka siduda uut ettevõtmist juba mõne olemasoleva harjumusega, näiteks, et ma teen seda kohe pärast ärkamist, pärast duši alt tulekut või kohe pärast söömist. Minu soovituseks on seada endale mingi meeldetuletus, sest küsimus ei ole selles, kas päev jääb vahele või millal päev jääb vahele. Oluline on, et meie keskkonnas oleks midagi, mis tuletaks asja tegemist uuesti meelde. Pane omale peegli peale sticky note, raamat lauale või kirjuta telefoni meeldetuletus.

Veel soovitan oma protsessi jälgida. Hakka tegema näiteks „linnukesi“ mõne paberi peale, mitu päeva järjest oled sa teatud tegevust teinud, sest siis tekib hasart. Kui oled juba viis päeva tegutsenud, ei taha sa kuuendal päeval harjumust murda, vaid hoopis edasi teha. Loomulikult pane endas tähele ka auhinnamomenti, kui tunned tegevusest kasu olevat. Olgu selleks head mõtted pärast raamatu lugemist, selgem pea pärast mediteerimist või palju virgem olek väikese hommikuvõimlemise järel. See aitab sul  asja järgmisel korral palju paremini sooritada.

Räägime uue aasta lubadustest. Kuidas jõuda selleni, et järgmise aasta lõpus on mõni antud lubadustest ka harjumuseks muutunud?

Üsna levinud on endale lubaduste andmine ja nende murdmine. Olen ka ise sellega väga palju võidelnud. Esimene asi, kust alustada: luba endale vähem ja tee rohkem! Võida usaldus enda vastu tagasi samm-sammult. Kui sa tõesti tahad endale midagi lubada, võta mõni väga väike lubadus ja püüa sellega hakkama saada. Püüa see kogemus kätte saada – mis tunne tekib, kui teatud tegevus, mis lisab su elule väärtust, on algul ebamugav, kuid sa ikkagi teed seda? Teatud aja pärast, olgu selleks 20, 30, 40 või 50 päeva, muutub see täiesti automaatseks, harjumuslikuks. Ühel päeval paned tähele, et teed sama tegevust sellele mõtlemata. Kui mõni tegevus muutub harjumuslikuks – mitte teadlikuks, vaid automaatseks – on selle kogemusega märksa lihtsam juba edasisi harjumusi üles ehitada ja juurutada.

Kas sul endal on ka mõni harjumus, millega praegu tegeled ja mida muuta soovid?

Endaga tegelemine on lõputu protsess. Hetkel näen väga palju vaeva kõiksugu mõttemustrite muutmisega teatud olukordades. Näiteks kui ma millegi eest maksan, olen paika pannud, mida endale ütlen ja kuidas end sel hetkel tunnen, sest sellel on energeetiliselt väga suur vahe. Kui me arveid maksame, kas meil on peas puudusemõtted „mul pole piisavalt” ja „kas mu pangakontole raha jäi?” või on meie sees maksmise hetkel tänutunne ja teadmine, et kuskilt tuleb raha juurde? Ostmine ja müümine on omavahel tasakaalus. Olen leidnud, et väga oluline on maksmise hetkel tunda häid, positiivseid ja tänulikke tundeid, et meil on võimalik raha kulutada.

Igapäevaselt panen tähele sedagi, et kui mul ei ole midagi teha, ma ootan kedagi või on mõne sündmuseni aega, tahab käsi taskust telefoni võtta. On hetki, kus ma seda ka teen, aga on momente, mil sunnin end ekraani mitte vaatama ja nutimaailma mitte uputama. Mõistagi on arvutis väga lihtne klikata kuhugi, kuhu taas pooleks tunniks ära uppuda. Näen vaeva, et seda vähem juhtuks. See on lõputu protsess!

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar jaanuar - veebruar 2019.