INTRIGEERIV JA MAHLAKAS INTERVJUU Anu Saagimi ja Reet Härmatiga
Pilt: Hindrek Maasik

Ilusate, enesekindlate naiste duett, milles üks alustab fraasi ja teine lõpetab. Nende soontes voolab vaid parim šampanja ning nad teevad tööd, millest enamik vaid und näevad. Nad on tõelised sõbrannad ja ilueksperdid, kes teevad kõike koos, kuid ei konkureeri omavahel kunagi. Nad on naised, kes tutvustamist ei vaja – võluvad #ILUHOOLIKUD ehk Anu Saagim ja Reet Härmat.

#ILUHOOLIKUD

Kuidas sai loodud projekt #iluhoolikud?

Projekt #iluhoolikud sündis elust enesest. See tuli sujuvalt meie ellu, sest tuleb tunnistada, et meie elu on otsast otsani ilu täis, viibides alati kõige glamuursematel üritustel, olles ümbritsetud kaunite inimeste ja atmosfääriga.

Iluhoolikud, nagu nimigi ütleb, oleme ka meie inimesed, kes hoolivad endast ja ilust. Usun, et Umberto Eco ja Oshogi kiidaks sellise ellusuhtumise igati heaks. Beautyholics, alcoholics – heast kraamist sõltuvuses persoonid. Mis seal salata, meile meeldib juua šampanjat, nautida kvaliteetset toitu ja kasutada head kosmeetikat. Kust läheb piir tarbimise ja sõltuvuse vahel? Seda me Anuga testimegi ja see meeldib meile. Nagu näha, mõjub hästi. 

Kas #iluhoolikud on elustiil või äriprojekt?

#iluhoolikud lihtsalt on, see eksisteerib ilma igasuguse kompromissi ja kokkuleppeta. See on meie elustiil, dokumentaalne ilublogi või tõsieluseriaal, kui täpsemalt defineerida. Me oleme hea huumorisoonega sõltumatud kriitikud, kes ei muretse sellepärast, et kellelegi võib meie arvamus mitte meeldida. Oleme oma arvustustes ausad ja otsekohesed. Mis peamine, me jumaldame igat sorti testimist. Meie jaoks pole probleem olla katsejänesteks ja pioneerideks igas valdkonnas.

Mis on #iluhoolikute missioon?

Jagada iluinfot ja inspireerida kõiki naisi, miks mitte ka mehi, enda eest parimat hoolt kandma, sest kui sa iseendast ei hooli, siis kes seda teeb? Me teeme inimestele lihtsamaks parima ja sobivaima ilutoote valimise. Me testime ennast säästmata kõiki ilutooteid ja sõelume välja kõige kvaliteetsemad ja tõhusamad. Me teeme kõike seda huumorimeelt kaotamata ja tibakese eneseirooniaga. Me eristume teistest blogijatest oma küpsuse ja kogemustepagasiga. Võime testida nii kortsukreeme kui trendikaid meigividinaid, piiranguid pole, sky is our limit. Anu 24/7 meediastaariks olemise kogemus ja minu 20aastane jumestajastaaž ning lisaks kaheksa aastat ilutoimetajana Eesti parimas naisteajakirjas on andnud meile vundamendi luua ilublogi, mis hõlmab kõiki kihte ja mida jälgides juba igav ei hakka.

Oletame, et olete võitnud tasuta ilulõikuse, mida kohendaksite?

Anu: Kõik vajalik on juba kohendatud!

Reet: Oma varbaid kohendaksin väiksemaks, kuidagi liiga pikad on! Kohutavalt kade olen nende peale, kelle jalanumber on näiteks 38. Kõik kingad tunduvad siis jalas imeilusad.

#GLAMUUR

Teid on alati näha šampanjaklaas käes. Kui palju te tegelikult alkoholi joote ja kas ainult šampanjat?

Reet: Jah, see on tõsine katsumus – ilma klaasita pildile jääda, sest tõeliselt glamuursel üritusel pakutakse head šampanjat ja seda #iluhoolikud armastavad. Aga tegelikult on meie suureks lemmikjoogiks ka sulfaadivaba orgaaniline vein, mida on võimalik mõnest üksikust Tallinna poestki leida.

Anu: Jah, meie soontes voolab šampanja. Vaid piiratud kujutlusvõimega inimene ei suuda leida põhjust, et nautida seda maagilist kihisevat märjukest. Šampanja sobib meil nii tähistamiseks kui ka muremõtete uputamiseks. See on ka ainus alkohoolne jook, mis muuseas naist kaunistab. Ja mis kõige toredam, šampanja on ka erakordselt tänuväärne jook, kuna sobib absoluutselt iga toiduga. Asjata ei nimetata seda jumalannade joogiks, kes me Reedaga ka kahtlemata oleme. Öeldakse küll, et see jumalik nektar on loodud eriliste sündmuste tähistamiseks, aga meie jaoks muudab klaasike kihisevat võluväel luksuslikuks ka täiesti tavalise teisipäeva või aitab laupäeval kribada kas või Mount Everesti tippu.

Glamuur ja peod on teie elu osaks. Kas „pildis olemine” muutub ajaga ka raskemaks?

Anu: Mis mõttes!? See on meie töö, millest paljud vaid und näevad. Me oleme ebatavalised, ebamaised ja kirglikud naisterahvad, kelle arust pole elus midagi hullemat kui kopitada nurgas ja olla tavaline. „Pildis olemine” muutub meie jaoks aina lõbusamaks ja kavatseme teha seda kuni surmani. 

Reet: Oleneb hooajast, tavaliselt on paar üritust nädalas planeeritud, ega kõikjale ei jõua ega tahagi. „Pildis olemine” on meil jaoks loomulik tegevus, ajaga on see muutunud just kergemaks. Selline igavikuline probleem nagu mida selga panna ei hirmuta #iluhoolikuid. Meil on nii head disaineritest sõbrad, kes kannavad hoolt selle eest, et meil oleks alati trendikaid ja põnevaid sulgi selga panna. Meigi ja soengu osas on #iluhoolikute stiil väga lihtne ja kiirelt teostatav – teen Anule kas või kinnisilmi meigi ja soengu maksimaalselt 30 minutiga.

Kas need hommikud, mis järgnevad peoõhtule, on kuidagi teistsugused?

Reet: Jah, on tulnud ette ka hommikul koju laekumist, aga see ei häiri meid absoluutselt. #iluhoolikutel on hoomamatu varu kõige paremaid maske ja seerumeid pealemäärimiseks, imetoonikuid sissevõtmiseks – selliseid, mis äratavad organismi imeväel ellu ja päriselt ka toimivad.

Anu: Oojaa, siis on parimateks abimeesteks keefir, kurgiviilud, jääkülm magneesiumivann, Maarjamaa luksusspaad ja klaasike šampanjat.

Kui väsitav see tegelikult kõik on? Kuidas te end „laete”?

Anu: Pidutsedes, laiseldes, uneledes – lihtsalt mitte midagi tehes päeva õhtusse veeretades. Vahel loen ka mõnda raamatut või mängime eksist sexbuddy’ga täringumänge jne.

Reet: Loodus ja veel kord loodus, ideaalis Saaremaal Nasva jõel kanuutades, aga ka jalutuskäik Pirita teel mere ääres või Kadrioru pargis teeb oma töö ära. Õnnelikud oleme siin Eestis, et meil on selline „tasuta teraapia” võimalik ka südalinnas elades ja autot mitte omades, olla vähese ajakuluga looduse keskel. Massaaž on ka üks luksus, mida luban endale, et lihaspingeid ja stressi maandada.

#ILUAPSUD

Milline on sinu meelest suurim iluaps, mida Eesti naised teevad?

Reet: Olen oma meigiraamatus „Jumestusjutud”, mis ilmus 2012. aastal, kirja pannud kõige levinumad meigivead, mida naised teevad, ja üllatus-üllatus – need on siiani samad. Liiga palju meigikreemi, selle vale toon või tekstuur. Silmaaluste meikimata jätmine, liiga palju puudrit, liiga vähe lauvärvi – siis on lõunaks lauvärv triipudesse kogunenud. Kurvad lainerijooned, kulmude vale kuju ja toon, hajutamata meik. Ja kõige levinum – vale põsepunatooni valik ja koht. Seda ma õpetan oma meigiseminaridel iga kord ja on nii hea saada inimestelt tagasisidet, kuidas need lihtsad soovitused on muutnud nende välimust kardinaalselt. Lisandunud on veel „ületuunitud” stiil. Mida vanemaks ma saan, seda rohkem meeldib mulle naturaalsus ja naise isikupära rõhutamine, vaiksel ja delikaatsel moel. Olen avastanud imelised abilised ripsme- ja kulmuseerumi näol, mis tõesti toimivad. Nahahoolduses kasutan ülitõhusat näoõli – isikliku brändi Öli sarja näoõli Täiuslik Roos, mis uuendab nahka ja ei lase kortsudel süveneda. Soovitan leida igal naisel oma signatuurmeik, mis toimib just tema näojoonte ja iseloomuga.

Aga sina ise?

Reet: Kõige naljakam on vast spreipäevituse apsakas, kui samal päeval teatrisse läksin ja seal iga vaatusega aina pruunimaks küpsesin. See juhtus aastaid tagasi, kuid nüüd tean, et see protseduur tuleb kindlasti päev enne üritust teha.

Anu: On punt naisi, kelle iluetaloniks on Kim Kardashian ja tema pentsik kontuurimine. Need kaunitarid veedavad tohutult aega peegli ees, et endale glamuurseid lokke pähe keerata või jõhkralt nukulikku jumestust teha. Kui Kardashianil kulub tavaliselt meigi tegemiseks ja juuste sättimiseks üle kahe tunni, sest see protsess on kujunenud tema jaoks täppisteaduseks ja ta teenib sellega miljoneid, siis Eesti näitsikud kujutavad ette, et võivad teha seda justkui muuseas ja tulemus on lihtsalt halenaljakas. Tagatipuks tundub, et naised ka magavad selle meigiga. Loomulikult ihaldab iga naine ka ilusaid ripsmeid ja kulme, aga paljud lähevad selle sooviga pisut liiale. Kunstripsmed või liiga paksult tušiga kokku määritud ripsmed ei ole ilusad ega ahvatlevad, vaid jätavad pigem tsirkusest putku pannud poni mulje.

Mis teid noorte naiste juures häirib? Kindlasti on midagi, mis tänavapildis silma jääb ja silma ka riivab...

Reet: Ma ei ole absoluutselt kriitiline teiste suhtes, küll aga iseenda suhtes. Kui nüüd väga pinnida, siis mulle ei meeldi käest lastud välimus, mulle meeldib vaadata inimest, kes on tasakaalus – nii vaimselt, kui välimuselt fit.

Anu: Et keegi ei viitsi olla originaalne. Ilusad naised, aga jube igavad. Miks nad ei raatsi oma kanaajusid tööle panna? Hirmus kurb on ka see, kui mõni naine arvab, et kaalust viis kilo alla võttes muutub ta täiuslikuks. Ja mind piinanud igavikuline küsimus – miks mõni naine näeb minit või šortse kandes välja überseks glamuurikiisu, aga teine samasuguseid hilpe kandev neidis nagu pesuehtne prostituut?

Mida kindlasti üks noorem naisterahvas endaga teha ei tohiks ja endale lubada ei tohiks?

Reet: Kindlasti ei tohi noorena lasta endale ülekohut teha, et keegi meelega langetaks sinu enesehinnangut ja piiraks vabadust. Kui keegi ütleb sulle iga päev, et oled kole, siis lõpuks hakkadki seda uskuma, kuid mitte ükski naine ei ole kole – ilu on sinu enda teha ja vaataja silmades.

Anu: Mitte lasta karvadel enda üle võimust võtta. Meestel ei tohi lasta endale pähe astuda. Oma tegudes ei tohiks joonduda ainult selle järgi, mis teistele meeldib. Lauslollus on endale rämpstoitu kilode viisi sisse vohmida. Maani täis naine pole ka teab mis kena vaatepilt.

#ARMASTUS

Teie perekonnastaatus on silmnähtavalt vallatu. Kellel on teie elus tähtsam roll, kas meestel või naistel ja miks?

Reet: Rollid muutuvad vastavalt elutee keerdudele. Kindlasti on üks mees, kellel on minu elus kõige tähtsam roll – minu poeg Richard. Olen õnnelik ja uhke ema, ta on mul maailma parim poeg ja sõber. Viimased kümme aastat, kui olen olnud vallaline ja vallatu, on tõesti rõhk iseenesest kaldunud sõbrannadele ja sõpradele. Oma õe Loorega oleme nagu sukk ja saabas, nii et vahel peame tekitama väikese riiu, et mitte kogu aeg ninapidi koos olla. Anu on nii vahva sõber ja töökaaslane ja see on nii äge, kui sinu töö viib sind kokku imeliste inimestega, kes jäävadki sinu ellu. Meeste roll minu elus peale pikka kooselu on olnud pigem episoodiline ja kindlasti kogemustega rikastav. Ütleme nii, et mulle meeldivad sportlikud intellektuaalid ja rahvus ei oma tähtsust. Mul on ka üks väga tore meesõber, kes on lihtsalt väga hea sõber – nii et võin väita, et mehe ja naise vaheline sõprus on võimalik, ilma et see muutuks armusuhteks.

Anu: Kõige tähtsam roll on minu elus lastel ja lemmikloomadel. Meestega vallatlemine tuleb siis, kui glamuuritamisest mahvi üle jääb.

Millal sa viimati kõrvuni armunud olid?

Reet: Ma olen kogu aeg kellessegi armunud! Võibolla mitte nii kõrvuni, kui nooremana, sest ei ole enam nii kärsitu ja lasen asjadel kulgeda rahulikult. Aga kindlasti on igale naisele vaja liblikate tunnet hinges, sest see paneb ka välimiselt särama ja rohkem pingutama, enda eest hoolt kandma.

Anu: Möödunud neljapäeval.

Kas vanemaks saades muutub armumine ja armastamine sügavamaks või pinnapealsemaks?

Reet: Eks vanusega muututakse valivamaks, aga pean tunnistama, et olen kogu aeg väga pirtsakas olnud. Olen enda juures märganud omadust, et võin hetkega lõpetada nn armunud oleku ja ma võrdleks seda lambi sisse- ja väljalülitamisega – klõpsti ja ei mingeid tundeid enam. Väga mugav, kui tunned, et see suhe ei vii sind edasi ja ei inspireeri.

Anu: Pole olemas sügavat või pinnapealset armastust. Ammugi ei sõltu see vanusest. Armastus kas on või ei ole. Kui ta juba peale kargab, siis on see jäägitu ja pistab sind nahka koos raha ja karvadega.

Aga kes kelle eest viimati mehe ära napsas?

Reet: Ära tee kunagi teisele seda, mida sa ei taha, et sinule keegi teeks. Seda enam, kui tegu on parima sõbraga. Mehed tulevad ja lähevad, sõbrad jäävad.

Anu: Nii lollile küsimusele ma ei viitsi isegi vastata.

Milline on see üks asi, millega mees suudab sind ära võluda?

Reet: Kui ta on minust targem, julgem ja tugevam. Ja hea südamega.

Anu: Mehed, kes teenivad rohkem, kui ma kulutada jaksan.

#LÕBUSELU

Mille peale sa viimati südamest naersid?

Reet: Anuga on meil alati nii lõbus! Me satume kuidagi tihti situatsioonidesse, mis on tragikoomilised ja naljakad. Pisarateni naersime, kui Balilt puhkuselt naasime karmi päikesepõletusega, istusime lennujaama ootesaalis ja ei saanud naeru pidama teineteist vaadates. Nagu kaks kena bomži, ümmarguseks paistetanud pähkelpruunide nägude ning lumivalgete hammas ja silmamunadega. Paljud ei suutnud meilt „imetlevaid” pilke pöörata. Hea, et Tallinna lennujaamas meid pagulasteks ei tembeldatud. 

Anu: Olime sõbranjedega Kuursaali terrassil keelt laksutamas, kui meist paar lauda edasi maabus seltskond nägusaid purjetajaid. Vahtisime neid häbitult (meil oli käsil teine šampanjapudel) ja kihistasime naerda nagu pubekad. Mingi aja pärast möödus üks kompudest meie lauast ja kähvas: „Noh, räägite meie nokude pikkusest”. „Rumaluke,” naksas üks sõbrantsidest vastu, „me ei räägi ainult teie nokside pikkusest, vaid ka nende jämedusest.” Ausalt, meist keegi ei suutnud naeru pidada ja pooltel olid vist ka tilgad püksis, kui selle vennikese tumepunaseks värvuvat nägu vaatasime. Terrassilt lahkudes teatas ettekandja, et meie arve on juba tasutud. 

Aga millal sa viimati nutsid?

Reet: Kolm asja on siin elus, mis minu südame ja silmad nutma ajavad: kui tehakse liiga lastele, loomadele ja loodusele. Ma ei kannata ülekohut ja vägivalda üleüldiselt. Nutsin viimati südamest, kui olin tunnistajaks situatsioonile, kus punt varateismelisi sattus juhuslikult minu nähes olukorda, mis oleks võinud väga halvasti lõppeda. Sain sekkuda ja see juhtum lõppes õnnelikult, aga tahaksin nii väga veel olla kasulik organisatsioonidele, kes tegelevad laste ja noortega. 

Anu: Naaber Tuksi matustel.

Millal sa tegid viimati midagi esimest korda?

Reet: Sel suvel sõitsin esimest korda mootorrattaga, küll kaasreisijana, aga see oli eriti vinge roadtrip mägedes. Sõitsime läbi kuue riigi (Ukraina, Moldaavia, Rumeenia, Serbia, Montenegro, Horvaatia), kihutasime käänulistel mägiteedel, tihti peatudes vaid tankimiseks ja vee joomiseks. See vahetu kontakt loodusega, kuidas sa tunned erinevaid lõhnu, tuhisedes läbi muutuva maastiku, seda ei koge lennukiga sihtkohta lennates ega ka autoga reisides.

Anu: Aitasin ühel Muhu mutil lammast veristada. Polnudki nii õudne, kui ette kujutasin. Ja liha maitses kah hästi. 

Mis oleks kõige ebamugavam küsimus, mida sa loodad, et me ei küsi?

Reet: Kunagi küsis üks sõber minult, et kas ma kardan midagi siin elus? Ma vastasin, et ei – tõesti ei karda midagi, vähemalt siiani ei ole põnnama löönud ühegi tegevuse ega küsimuse ees. Nii et küsida võib kõike.

Anu: Küsi, mida tahad, ainult mitte vanust. Ma ei viitsi valetada.

Küsige nüüd üks küsimus teineteiselt!

Anu: Kõik põnevamad küsimused on ammu juba ära küsitud ja vastused ka käes. Hetkel kargas pähe küsimus, kas naaseme talvel beauty-tuurile Balile või põrutame hoopis peotuurile Mehhikosse?

Reet: Ma olen kindel, et me sõidame sel aastal nii beauty-puhkusele Balile kui ka Mehhiko peotuurile. Ja veel paar ägedat reisiplaani on #iluhoolikutel soolas! 

Reet: Sooviksin Anu käest küsida, kas on olemas omadus või iseloomujoon, mida tal ei ole, aga ta tahaks, et oleks?

Anu: Tahaksin osata endale sama suurepärast meiki teha kui seda teeb mulle tavaliselt Reedu.

Mida oled leidnud endas, millest varasemalt aimugi ei olnud?

Anu: Terasest närvid.

Reet: Ma ei oleks 20neselt uskunud, et olen praegu, 40neselt, nii enesekindel ja rahulolev.

#SÕBRANNAD

Kuidas te kohtusite ja millal saite aru, et „ta on nii minu inimene”?

Reet: Ei olegi otseselt arvet pidanud, mitu aastat või aastakümmet me sõbrad oleme olnud. Tööalaselt käisime tihedalt läbi ajakirja Just! aegadel, siis sujuvalt muutus suhtlus sõpruseks, sest kuidagi meile sobis teineteise seltskond. Mulle meeldib olla melu keskel ja kindlasti on Anu ümber seda küllaga. Energiatase on meil sarnane ja usun, et ka põhimõtted ja ellusuhtumine. Olen aru saanud, et elu ise toob meie teele inimesi, keda sa vajad ja kellega koos on hea olla. Tuttavaid on meil mõlemal palju, aga tõelisi sõpru võib lugeda sõrmedel.

Anu: Kui Reedu mulle kolmandat korda meiki tegi. Jah, meil on sarnased väärtushinnangud, vaated, ideed, huvid, maitsed. Kuid mis kõige olulisem – me ei konkureeri teineteisega. Oleme mõlemad püssid naised ja seisame kahe jalaga endi loodud vundamentidel. Ja mis kõige kummalisem – võime olla eri arvamustel, kuid me ei tülitse kunagi. 

Mida te üksteise juures enim hindate või imetlete?

Anu: Ta on üks parandamatu protestija. Loomkatsete vastu protesteerija. Eesti metsade hävitamise vastane. Tselluloositehase Emajõe kaldale rajamise vastane. Reidi tee rajamise vastane. Haabersti hõbepaju mahasaagimise vastane. Rail Balticu abil Eestimaa kaheks jagamise vastane. Tema glamuurse pealispinna all tuksub tõepoolest suur ja soe saare naise süda, mis muretseb Eestimaa tuleviku pärast. Ta on äärmiselt tähelepanelik ka abivajajate suhtes. Heategude ja annetuste jagamine on Reedu jaoks rutiin, mida ta ei kipu afišeerima. Tema töö Laste Turvakeskuse heaks on imetlusväärne. Nii mõnegi noore inimese elutee on muutnud üsna radikaalselt kurssi just tänu tema tähelepanule ja hoolivusele. Reedule võiks vabalt anda heategevussangari ordeni. Ning loomulikult ei saa mööda ega ümber ka tema päikeselisest ilusaadiku missioonist. Väsimatu naine, kelle meigipintsel võib võluda ka tavalisest naabriplikast tõelise printsessi. 

Reet: Anu on alati särav, elutark ja hoogne, näiteks pole teda vihasena näinudki või vähemalt ei mäleta seda. Vahel ta võib olla jäärapäine, aga see on ka ta ainuke pahe. One & Only Anu Saagim – temasarnast staari ma ei teagi. Anu ei ole kellegi koopia – ta on tema ise. Ulakas ja julge, ütleb välja, mida ta mõtleb, ja ei karda inimesi oma tegude ja ütlustega n-ö mugavustsoonist välja tuua ja veidi raputada. Ja muidugi ülinaiselik välimus, ebareaalne siredus ja tema tüpaaž: rohelised silmad + lopsakas suu + meekarva juuksed. See on maagiliselt kaunis kombinatsioon, mis aastatuhandeid on olnud saatusliku naise ja meestemurdja kehastuseks. Mulle ääretult meeldib see, kuidas ta oma lähedasi hoiab. Pere on tema jaoks esmatähtis. Hindan Anu omadust olla õiglane erinevates situatsioonides ja tema tohutut töövõimet. Ta on hea sõber, kes peab meeles tähtpäevi ja on olemas, kui vajad tuge.

 

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar september-oktoober 2018.