EESTI OMA DITA VON TEESE – Miss Chrissy Kiss

Eestis on burlesque (veel!) üsna tundamatu, kuid kõik, kes selle põneva sõna taha on julenud kord piiluda, teavad, et tegemist on ühe särava ja sädeleva maailmaga, mille keskel tiirlevad enesekindlad esinejad. Üks neist on Chrissy.

Kristiina Randrüüti (23), esinejanimega Miss Chrissy Kiss, neelas see glamuurne maailm alla aga täitsa kogemata...

Esimesest korrast müüdud!

„Olime sõbrannaga alati arutanud, et peaks suveks vormi saama ning ikka trenni minema, kuid nagu ikka, jäi jutt jutuks,” räägib Chrissy. „Ühel päeval tuli ta õhinal uudisega, et leidis burlesque trenni Müstika tantsustuudios ning et me peaksime minema proovima.” Nii mindigi, kuid tol hetkel ei öelnud sõna burlesque tüdrukutele midagi. „Olin täiesti kindel, et me lähme mingisse fitnesstrenni. Tundi jõudes ootas meid ees aga hoopis aeglane ja sensuaalne tantsukoreograafia Julie Londoni „Cry Me a River” järgi. Ma olin esimesest korrast müüdud,” meenutab naine esimest kohtumist selle põneva maailmaga. „Kuigi mul ei olnud veel endiselt päris kindlat arusaamist sellest, mis see burlesque ikkagi on, tundsin, et see oli lõbus ja naiselik ning et kaks korda nädalas tunniks ajaks sain ma olla selline, nagu ma tegelikult olla tahtsin – võrgutav ja vaba.”

Kuu aega hiljem juhtus Chrissy nägema päris live burlesque show’d, mille peaesinejaks oli LuoLou D’vil Soomest. „Ma olin kui armunud. Pärast show lõppu ei suutnud ma mõelda muule, kui sellele, et kuidas ise lavale pääseda. Ma tahtsin olla osa sellest sädelevast maailmast, kus ekstravagantsetes kostüümides enesekindlad naised kehastavad erinevaid karaktereid ja lugusid. Ma tahtsin olla osa maailmast, mis on samal ajal seksikas, vaba valehäbist ning oskab teha nalja enda ning teiste kulul. Ma nii väga tahtsin, sest tol ajal olin ma tegelikult suhteliselt tagasihoidlik ning enesekriitiline... ja kui päris aus olla, siis siiani olen, kuid nüüd ma hindan neid omadusi kui väärtusi.”

Täna juhendab Chrissy Müstika tantsutuudios burlesque dance tunde ja naudib oma etteasteid sajaprotsendiliselt. „Kõik esinemised on põnevad, olgem ausad. Mul ei ole olnud ühtegi show’d kus ma ei tunneks pinget või põnevust. Kui oleks, siis ma peaks väga kriitiliselt oma prioriteedid üle vaatama,” ütleb naine naerdes ja lisab, et burlesque’is ei ole tähtis see, et sa ennast lahti riietad, vaid see, kuidas ning MIKS sa seda teed. „Väga tähtis on tease-osa ning ei ole ka mitte mingit kohustust võtta ära kogu kostüümi. On ka väga võimsaid numbreid, kus võetakse näiteks ära ainult üks ese. Näiteks kinnas. See on osa, mis võlub inimesi, nii esinejaid kui publikut. See narratiiv, see pinge ja valikuvabadus. See, et esinejana sa võid kõike, aga sa ei ole kohustatud mitte millekski,” seletab Chrissy ja ütleb, et burlesque’is ei võeta mitte kunagi täiesti paljaks. „Kõik strateegilised piirkonnad jäävad alati kaetuks.”

Enesekindel naksitrall

Poolpaljalt sadade silmapaaride ees esinemine nõuab enesekindlust. „Minu füüsiline enesehinnang kõigub nagu kõigil naistel tõenäoliselt, kuid jah, see ei ole saladus, et ma tunnen ennast oma nahas enamuse ajast päris hästi,” ütleb naine. „Ärkad hommikul üles ja vaatad ennast peeglist – isegi kui sealt vaatab vastu pidžaamades naksitrall, mõtled et hmm... päris okei. Aga see ei ole alati nii olnud. Ma ei ole kunagi sale olnud. Mitte kunagi ning seetõttu on patja nutetud oi kui palju öid,” meenutab Chrissy. „Praeguse seisuga ei ole ma füüsiliselt väga palju muutunud. Mul on ikka mu nägu ja mul on ikka mu keha ning puuduvad kõikvõimalikud pikendused ja  muud tehnilised kohendused. On venitusarmid, on tselluliit, on kilod ja armid, sünnimärgid, karvad ja nüüd isegi on tekkinud üks tibatilluke korts otsaette.” See, mis on aga aastatega muutunud, on naise suhtumine ning arusaam sellest, mis on ilus. „Olen päris kindel, et see, mis uuristab naiste enesekindlust, on ebareaalsed ettekujutused sellest, mis on reaalsus,” teab päevasel ajal graafilise disainerina töötav naine hästi. „Tean väga hästi, kui võimekas on Photoshop. Olen väikesest saati käinud mööda kunstikoole, seega on mul olnud võimalus tundide viisi vaadata, joonistada ning jälgida seda, milline on teise päris inimese keha ja nägu. Mul on olnud võimalus näha superdiivasid ilma meigita, dressides, meeleheitlikult juukseid sättimas. Ma näen kõrvalt, et üles laaditud ma-siin-niisama-selfie jaoks läheb vaja umbes kümmekond pilti ja kuut filtrit. Ning mul on kahju, et ikka ja jälle ma kuulen kõrvalt, kuidas piltilusad naised ja tüdrukud on ahastuseni õnnetud oma välimuse pärast, sest et latt seatakse mitte päris naiste, vaid meedia produktsiooni järgi. Ka mina ei ole terasest. Ikka ja jälle tuletab keegi kuskilt meelde, et äkki oleksin ilusam, kui mul oleksid juuksed nii või keha naa ning juba hetk hiljem näribki hinges mingi uss, mis uuristab ja usutleb, et ma ei ole piisavalt hea. Õnneks selle ussi vastu on rohtu ning minu puhul on selleks küsimus „Kelle jaoks?” ja „Kas päriselt?”. Kelle jaoks ma peaksin kandma just neid riideid? Kas kedagi päriselt huvitab, kui suur on mu vööümbermõõt? Kas ma olen sellepärast parem inimene, kui mu kleidi suurus on 36, mitte 40? Ma elan iseendale, oma elu, ja kui see tõesti riivab kellegi tundeid, et ma ei näe välja selline, nagu ma oleks just kataloogist välja hüpanud, siis see on juba nende probleem. Ma teen nii, et mul oleks hea olla iseendaga,” ütleb naine lause, mille peaksime kõik oma motoks võtma.

Ka dieeditamine ei ole naisele võõras. „Paleo, keto, vegetaarne, minimaalne... Tulemused on olnud tavaliselt samad: ma avastan, et mulle meeldib süüa ning isegi kui ma olen alla võtnud 15 kilo, siis mu elukvaliteet ei ole sellest märkimisväärselt paremaks läinud. Tervislikku eluviisi olen alati hinnanud ning oma igapäevaelus üritan teha tarkasid valikuid praegugi, kuid ma ei keela endale otseselt midagi, sest olen aru saanud, et tahan, et mu elu oleks lõbus ning söömine on üks lihtsamaid ja mõnusamaid naudinguid maailmas.” Chrissy enesekindlus oma keha suhtes ei ole märkamatuks jäänud ka publikule. „Pärast show’d tuli mu juurde üks naine ja ütles: „Ma tahan tulla teie järgmist show’d vaatama koos oma tütrega, selleks et ta näeks, et enesekindel naine on kõige ilusam naine,” meenutab burleskitar üht kaunimat komplimenti, mis talle tehtud.

Lihtsalt sihikindel

Ajal, mil naine parasjagu ei tantsi, tegeleb ta „kõigega”. „Päevasel ajal olen graafiline disainer ning õhtuti burleskitar, esineja, koolitaja, juhendaja, ürituste korraldaja, kostüümimeister, koreograaf, joonistaja, unistaja, reisija ja lihtsalt naine.” Ettekujutus ideaalsest päevast on tegusal naisel argine. „Ma tahan ärgata kalli mehe kaisus, süüa ühe pika hommikusöögi ning tiksuda ülejäänud päeva vaikselt, kaisus,” ütleb Chrissy, kes oskab hinnata väga väikeseid detaile ning ka igapäevaseid pisiasju nagu näiteks hea kohv ja naabrimees, kes ütles tere.

Chrissyle meeldib haududa suuri plaane ning teha ka kõik selleks, et need täituksid. „Praegu on mu sihiks arendada burlesque’i Eestis ning saada ise nii heaks burleskitariks kui võimalik ning olla nii hea, et burlesque viiks mind erinevatesse kohtadesse üle maailma.” Ja ma ei näe ühtki põhjust, miks see ei peaks ühel niivõrd sihi- ja enesekindlal kaunitaril õnnestuma?

Tekst: Triin Tisler

Fotod: Evert Palmets, Terje Talts