EESTI VINTAGE KUNINGANNA Kirsti Saleh

„Tänane uus on homne vintage,” ütleb  Eesti vintage-kultuuri üks pioneere ja Fankadeliku poe eestvedaja Kirsti Saleh (45). Naine, kelle garderoob võimaldab sõna otseses mõttes ajas rännata.

Kui palju sa moodi järgid?

Valetaksin, kui väidaksin, et mood mind üldse ei huvita. Moevoolude ringmäng on muljetavaldav. Kõik kordub, ainult et väikeste paranduste ja mugandustega. Kuna elatud on juba mõningaid aastaid, olen olnud tunnistajaks erinevatele moevooludele, mis naasevad taas moelavadele ja sealt juba tänavapilti. Kahjuks tuleb öelda, et seoses oma hobi ja tööga olen tunnistajaks, et materjalid ja lõiked, samuti teostus, jääb pehmelt öeldes järjest tagasihoidlikumaks. Meie praegust maailma valitsev kasumi- ja kiirusejumal jätab jälje ka rõivatööstusele. Selle tõttu väärtustan väga Eesti disainerite loomingut, alternatiivina vintage-rõivastele.

Arvan, et järgin moodi intuitiivselt. Selles suhtes on meie peres enamasti ajast ees minu tütar Liisa-Chrislin, kes riietub väga julgelt ja omapäraselt. Tihtilugu juhtub nii, et alul kummalisena tunduv stiil leiab mingil määral järgimist ka minu poolt.

Millised mälestused seoses moega meenuvad sul lapsepõlvest?

Meenutades lapsepõlve ja moodi, ei saa mööda minna muusikast. Muusika ja mood on minu jaoks seotud. Minu lapsepõlve lemmikartistid, kes liigutavad mind tänini, on Carpenters ja Abba kuue- ja seitsmekümnendatel ning varastel kaheksakümnendatel. See seostub mulle eelkõige vaba vaimu, lendlevate boheemlaslike maksikleitide, printsessilõikeliste mantlite ja kasukatega. Minu emal oli töökaaslane, kelle abikaasa oli meremees. Selle tõttu kuulusid ka minu ema garderoobi mitmedki platvormidega sukksaapad ja imelised punased lakist kingad. Unistasin ka neid kanda, kui kunagi suureks kasvan. Samuti olin lummatud sädelevatest brokaadist minikleitidest, mida minu ema kapis leidus. Tänini on minu moeajastu lemmikuteks just lendlevad maksikleidid ja hetkemoes taas ilma tegevad väikese sädelusega brokaadist või jacquard-kangast minikleidid. Armastan sinna juurde sobitada Mary Jane’i stiilis madalaid kingi.

Millised on kõige sinulikumad rõivad?

Igapäevaselt iseloomustavad mind ikkagi mugavad rõivad, mis ei „hammusta”. Mul on päris arvestatav kogus erineva värvi ja tekstuuriga kašmiirvillast kampsuneid. Armastan neid kombineerida erinevate seelikute, retuuside ja kleitidega. Minu garderoobi iseloomustab igapäevaselt lihtsus ja kvaliteetsus.

Suveperioodil meeldib mulle kanda vabadust pakkuvaid lendlevaid siidist maksikleite. Tundub ehk igavavõitu, kuid ilmselt sisaldab minu garderoob kõige rohkem musta värvi kleite. Peale selle tundub mulle, et minu erk juuksetoon annab kogu riietusele juba piisava annuse värvi.

Kui peaksid oma garderoobist välja tooma oma absoluutse lemmiku, siis mis see oleks?

Hetkelemmik on Balenciaga must nahkseelik, mida kannan ohtralt – nii argi- kui ka pidupäeval. Loomulikult vastavalt tujule ja aastaajale võivad lemmikud ka vahelduda.

Milline on kõige hinnalisem rõivaese sinu garderoobis?

Ei oskagi täpselt öelda, mis see kõige hinnalisem ese oleks. Eks ajaga ole sinna kogunenud igasugust kraami. Võibolla on selleks Jean Patou’ siidist maksikleit kuuekümnendatest. Või on selleks ehk hoopis James Galanos’ villane kleit viiekümnendatest.

Unistame veidi. Kui sul oleks võimalik valida ükskõik milline rõivaese maailma moelavadelt, miks mitte ka moeajaloost, siis mida sa endale ihkaksid?

Mul ei ole iseenesest ühtegi kindlat soovi. Juhul kui unistada, siis ega ma mõnest Valentino, Chloé’i või Balenciaga moemaja viimaste kollektsioonide maksikleitidest ära ei ütleks. Oma vintage-kollektsiooni sooviksin kindlasti midagi Chaneli ja Diori moemajade varajasest loomingust.

On sul ka mõni moekiiks ehk milliseid asju leidub sinu garderoobis kõige rohkem? 

Siidist maksikleidid. Neid on mul tõesti arvestatav kogus nii Eesti disaineritelt kui üldtuntud moelavadelt. Lisaks on mul õnn tunda üht väga osavat, äärmiselt andekat, suure südame ja osavate kätega õmblejat, kes on aidanud mul teostada minu unistusi. Paraku on nii, et oma peas oskan ma kõik suurepäraselt paika panna ja n-ö valmis õmmelda, kuid teostus on paraku minu enda poolt üsna piiratud. Õnneks haarab minu hea „haldjas” minu fantaasiad lausa õhust ja vormistab need imekauniteks rõivasteks.

Kas eelistad pigem kontsi või tenniseid?

Ma eelistaksin kindlasti kontsi, kuid aeg on mind mugavaks muutnud. Muidugi ei tähenda viimane seda, et ma pidevalt ei piiluks kontsadega varustatud jalatsite poole ja ei soetaks neid. Üritan ennast selles osas ikka korrale kutsuda! Erinevaid madalaid kingi ja nn spordijalatseid leidub minu garderoobis palju. Samuti meeldivad mulle väikese kiiksuga jalatsid. Soetasin hiljuti Givenchy kummipõhjaga klassikalised plätud, mille pealsed on meisterdatud naaritsast. See kombinatsioon on pisut ootamatu, kuid samas väga lahe, rääkimata sellest, et need jalavarjud on ülimugavad.

Oled Eestis üks vintage-kultuuri pioneere. Kuidas sa tee selle maailma juurde leidsid?

Mind mõjutab endiselt lapsepõlves kuulatud muusika ja mingi imeline aura, mis ümbritseb kuue- ja seitsmekümnendate aastate ajastut. Tundub, et muusika oli toona meloodilisem, rõivad valmistatud suurema armastusega ja üldse „rohi rohelisem ja päike kollasem”. Vaba hingena, kes on alati tahtnud avastada maailma ja kõike seda, mis on sellel pakkuda, on elu mind rännakutel viinud maailma eri paikadesse. Vintage-kultuur ja sellega seonduv oli varemalt Eestis selgelt puudu, kuid oli väga kõrgelt arenenud maailma erinevates paikades juba üle kahekümne aasta tagasi.

Kindlasti andis tõuke ka Eesti esimese vintage-riiete poe Fankadelik tekkeks palju positiivseid kokkulangevusi.  Kogunenud oli palju erinevat head vintage-kraami, mida teiste huvilistega jagada, samuti soovisime Tallinnasse hubast niinimetatud elustiilikeskust, kus oleks võimalik kasvõi hetkega radikaalselt oma stiili muuta, tulla ja kuulata head muusikat, juua tassike kohvi/teed ning korjata stangedelt inspiratsioonikillukesi.

Mis sind selles maailmas enim köidab?

Selle maailma juures köidab mind personaalsus – peaaegu absoluutselt on välistatud samade riiete ja aksessuaaride kordumine. Igal riideesemel on oma ajalugu, sünnilugu ja tihti on esemetega kaasas ka lugu riiete endisest omanikust.

Milline on hinnalisim asi, mis Fankadeliku sortimendist läbi on käinud?

Usun, et seni ekstravagantseim riideese on endiselt meie kaupluses oma uut kodu ootav maksikleit, mis on kunagi kuulunud Jaapani keisri perekonnaliikmele. Selle imelise kleidi autoriks on Ameerika kultusdisainer Malcolm Starr.

Kus sa ise šoppad – Eestis, välismaal või hoopiski internetis?

Sõltub olukorrast. Viimastel aastatel olen aru saanud, et internet pakub suurepäraseid ostlemisvõimalusi. Olen suurema osa oma igapäevasest garderoobist soetanud interneti vahendusel. Tallinnas käin poodlemas harva. Ikka siis, kui on vaja soetada midagi sihipärast. Välismaal käies köidavad mind ennekõike nädalavahetustel korraldatavad vanakraamiturud ja vintage-poed. Teen nende asukohad ja lahtiolekuajad enesele selgeks juba enne reisi algust.

Kas on midagi, mida sa iial selga ei paneks?

Ilmselt ei riietaks ma ennast väga meelsasti kaheksakümnendate hiigelõlakutega varustatud jakkidesse ja mantlitesse.

Kas sulle meenub ka mõni kord, kui oled oma riietusega totaalselt „puusse pannud” ehk milline on olnud sinu suurim moefopaa?

Tänane fopaa on homne hitt, seega võib öelda, et pole erilisi ämbreid ette tulnud.

Kui oluline on sinu jaoks brändinimi?

Brändinimi ei ole iseenesest oluline, kui see ei kuva kvaliteeti. Olen täiesti veendunud, et mis puudutab vintage-disainereid, siis nimed nagu James Galanos, Malcolm Starr, Pat Sandler kuvavad kindlat kvaliteeti, milles olen ise korduvalt veendunud. Kindlasti kannavad kindlat kvaliteedimärki ka muud maailmakuulsad nimed nagu Chanel, Hermes jne. Kuid kahjuks tänase päeva suurte moeloojate nimed tootel ei pruugi enam tagada piisavat kvaliteeti. Soetasin hiljuti ühe YSLi kleidi ja olin rabatud selle ilmselgelt viletsast kvaliteedist. Saatsin selle otsekohe online-poodi tagasi. Taas oli kvaliteedi võrdlusmomendi parimaks näiteks minu garderoobi kuuluv YSLi vintage-kleit.

Kui sageli kannad ehteid? Millised on sinu lemmikud?

Ehteid on minu kogus rikkalikult. Võib öelda, et igaks elujuhtumiks. Leidub nii massiivseid kui ka minimalistlikke ehteid. Oman tõeliselt hinnalisi ja samamoodi ka rahalises mõttes väärtusetuid ehteid. Kannan neid miksitult, vastavalt sisetundele. Igapäevaselt kannan kõrvarõngaid ja käevõrusid. Mul on ka mitmeid tõeliselt kauneid kaelaehteid, kuid millegipärast ei tunne ma end neid kandes mugavalt.

Minu lemmikehteks praegusel hetkel on Chaneli kolmekümnendate aastate stiilis käevõru, mis on massiivne ning kaunistatud Chanelile omaselt värviliste kivikestega. See käevõru on väga boheemlaslik, samas suursugune. Igapäevasteks lemmikuteks on ka Kreete Pillenbergi poolt disainitud nahast stiilsed ja minimalistlikud ehted.

Tekst: Triin Tisler

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar kevad 2015