POLITSEI HOIATAB: kelmid petsid naiselt 4800 eurot välja

POLITSEI HOIATAB: kelmid petsid naiselt 4800 eurot välja
pilt: Shutterstock

Politsei palub kõigil inimestel, kellele on numbrilt 612 3000 helistatud, sellest teada anda, ka juhul kui kahju ei kannatatud.

Politsei sai teate ühest kelmusest, mille toimepanemiseks esitles kelm end telefonivestluses ohvrile politseinikuna. Internetipõhisel kõnel kuvati number 612 3000 ning väideti, et helistatakse politseist.

Septembri alguses teatati politseile, et Narva elanikuga võeti ühendust telefoni teel numbrilt +3726310310, kus vene keelt kõnelev helistaja tutvustas end Swedpanga töötajana ja uuris, kas inimene on kuulnud pangaga seotud kelmustest. Helistaja üritas naist veenda sisenema oma e-panka veendumaks, et tema kontol on kõik korras. Naine keeldus ja lõpetas kõne, kuid paarikümne minuti möödudes helistati talle näiliselt politsei infotelefoni numbrilt 612 3000. Helistaja tutvustas end politseinikuna ning palus, et naine teeks pangast helistajaga koostööd. Samal päeval saigi naine uue kõne end panga töötajana esitlenud kelmilt, sisenes helistaja palvel e-panka ja kannatas enam kui 4800 eurot kahju.

Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Rainet Juuse selgitas, et numbri 612 3000 näol on tegemist politsei infotelefoniga, millega võetakse klientide kõnesid vastu, kuid politsei inimestele sellelt numbrilt ei helista. ”Politsei ei helista kunagi inimesele palvega logida internetipanka ega küsi inimese andmeid, mis annavad ligipääsu tema pangakontole. Võõralt inimeselt kõne saades, vaatamata sellele kas inimene väidab, et helistab politseist või pangast, tuleb seda infot alati kontrollida ja olla ettevaatlik. Kindlasti ei tohiks alluda telefoni teel antavatele korraldustele ja oma andmeid helistajale edastada,” rääkis Juuse ning lisas, et kui inimene kahtleb, kas tõesti oli helistajaks politseinik, tuleks politseile sellest teada anda numbril 112.

”Me teeme pankadega koostööd selliste kelmuste ennetamiseks ja avastamiseks, kuid selle koostöö raames ei jaga me teineteisega klientide isikuandmeid, need on mõlemalt poolt kaitstud. Pank võib soovitada oma kliendil politseisse pöörduda ja vastupidi, kuid meie poole pöördunud inimeste andmeid me ise pangale ei väljasta,” selgitas Juuse ning lisas, et olukord kus politsei võtab panga palvel inimesega ühendust, on välistatud.

Kelmid kasutavad helistamiseks internetipõhiseid numbreid, mida nad pidevalt muudavad. ”Internetkõnede puhul on paraku võimalik genereerida erinevaid numbreid ja ka suunakoodi saab helistaja ise valida. Teadlikult valitakse Eesti numbreid, sest need tekitavad suuremat usaldust helistaja vastu ja inimesed võtavad kõne vastu julgemalt kui mõne välismaise numbri puhul. Internetipõhine kõne toimib sarnaselt tavalise telefonikõnega, välja arvatud, et tagasi helistades selgub, et numbrit ei ole olemas või vastab kõnele numbri tegelik omanik, kes eelnevast vestlusest teadlik ei ole. Tagasi helistamine on üks võimalus kontrollida, kas helistaja on ikka see kelleks ta end väidab olema,” selgitas Juuse.