SOOMES ELAV EESTLANNA KIRJUTAB: “Eestlased, mis teil viga on?”

Kuigi välismaal elavad eestlased peaksid kokku hoidma ning teineteist toetama, on see sedasi vaid meie kujutelmas. Tegelikkuses on asi hoopis vastupidi ning üksteisele loobitakse kaikaid kodaratesse nii, kuidas vaid suudetakse. Just sellise kogemuse osaliseks sai 27-aastane Soomes elav eestlanna.

"Kolisime mehega Soome kolm aastat tagasi. Kohas, kus korteri üürisime, elab väga palju teisi eestlasi ning alguses olid omavahelised suhted väga normaalsed. Saime endale ka mõned tuttavad ning kahe teise paariga hakkasime tihedamini läbi käima.

Käisime kõik koos väljas või nädalavahetustel üksteisel külas. Saime väga hästi läbi ning kõik oli korras hetkeni, mil hakkasin ühe naise elukaaslasega liiga hästi läbi saama. Meie vahel polnud mitte midagi romantilist, vaid jagasime lihtsalt sama hobi ning tihtipeale seltskonnas jätkus meil juttu kauemaks. Ma ei üritanud teda üle lüüa, vaid olin väga õnnelik oma mehega. 

See aga ei meeldinud selle mehe naisele ning ilmselt ei näinud ta muud lahendust, kui hakata minu kohta kuulujutte rääkima. Ta kirjutas mu mehele, et ma petan teda ja käin salaja ta mehega seksimas, mis ei vastanud muidugi tõele. Õnneks mu mees usaldab mind ja ei kahtlustanud kordagi, et teda petaksin. Kuna mu mees aga vedu ei võtnud, hakkas ta minu kohta teistele eestlastele halba rääkima.

Kuulsin enda kohta kuulujutte, millest üks oli hullem kui teine: alates sellest, et ma olen narkomaan, korduvalt aborte teinud ning kõigele lisaks magan meestega raha eest. Ma ei lasknud ennast neil juttudel kõigutada, sest mina ja mu mees teadsime tõde, kuid tihtipeale nutsin õhtuti patja ning ei saanud aru, miks peavad võõrsil elavad eestlased üksteise vastu nii õelad olema? 

Kogu see trall lõppes sellega, et lõpetasime mehega igasuguse suhtlemise teiste eestlastega. Kui meid on niigi vähe ning peaksime võõras riigis kokku hoidma, siis meie vaid loobime üksteisele kaikaid kodaratesse ning räägime teineteisest taga. Kas see ongi normaalne käitumine? Mõtlesin, et tagakiusamine ja klatšimine jäi nooruspõlve, ei osanud iial aimata, et 27-aastasena pean täiskasvanud inimestega puid jagama hakkama. 

Kuna arvan, et see naine tundis ennast siin jutus ära, siis tahaksin sult küsida vaid üht: mis sul viga on? Ehk peaksid hoopis peeglisse vaatama ja küsima endalt, miks sa oma meest ei usalda?"

Buduaarile 27-aastane Vantaal elav eestlanna