Reklaam sulgub sekundi pärast

Kuidas funktsioneerib sinu nahk?

Nahk on vabrik, kus töö käib ööd ja päevad ning pidevalt tehakse ületunde. See koosneb mitmest korrusest- nahakihtidest.
- Alustame pealmisest. Ülemine kiht - raske uskudagi - koosneb surnud naharakkudest. See on sarvkiht
- Järgmine kiht on epidermis. See on naharakkude järelkasv, sealt saadakse väsimatult uusi naharakke "üles". Kaks miljardit rakku päevas. Sellel korrusel asuvad ka melaniinirakud, mis annavad nahale loomuliku päikesekaitse. 
- Järgmine korrus on pärisnahk. Seal on närvilõpmed, higi- ja rasunäärmed. Sellel korrusel hoolitsevad paljud peeden elastsed kuid, et nahl oleks ilus sile. Kui pärisnaha tervis on kehv, tekivadki kortsud.
- Edasi tuleb alusnahk. See on nagu varustusjaam kahe ülemise korruse jaoks. Et meie kehatemperatuur oleks stabiilne, selleks kulub alusnaha juurde veel isolatsioonikiht, alusnaha rasvkude. See kaitseb siseorganeid ja hoiab meid soojas.

Nahk on vabrik, kus töö käib ööd ja päevad ning pidevalt tehakse ületunde. See koosneb mitmest korrusest- nahakihtidest.
- Alustame pealmisest. Ülemine kiht- raske uskudagi- koosneb surnud naharakkudest. See on sarvkiht.
- Järgmine kiht on epidermis. See on naharakkude järelkasv, sealt saadakse väsimatult uusi naharakke "üles". Kaks miljardit rakku päevas. Sellel korrusel asuvad ka melaniinirakud, mis annavad nahale loomuliku päikesekaitse.
- Järgmine korrus on pärisnahk. Seal on närvilõpmed, higi- ja rasunäärmed. Sellel korrusel hoolitsevad paljud peened elastsed kiud, et nahk oleks ilus sile. Kui pärisnaha tervis on kehv, tekivadki kortsud.
- Edasi tuleb alusnahk. See on nagu varustusjaam kahe ülemise korruse jaoks. Et meie kehatemperatuur oleks stabiilne, selleks kulub alusnaha juurde veel isolatsioonikiht, alusnaha rasvkude. See kaitseb siseorganeid ja hoiab meid soojas.

Surnud naharakud moodustavad katusesarnaselt kaitsva kihi, mis hoiab meie sisemust kuivamise või vigastuse eest. Kõige ülemine kiht langeb kord päevas ära ja see on ka kiht, mille sa koorides eemaldad. Kogu sarvkiht uueneb iga nelja nädala tagant. Tähendab, sa oled pidevas nahavahetuses.

Nahk uueneb peamiselt öösel, kui keha toodab kasvuhormoone ja käbinäärme hormooni nimega melatoniin. See sünnib eriti magamise ajal. Niisiis pole sugugi tühi jutt, et enne kella 24 magame iluund. Siis võitlevad kehaomased kaitsekehad kõikide naha vaenlastega. Kui tahad endale midagi head teha, mine võimalikult vara magama ja maga piisavalt. Ka kreemid mõjuvad sel ajal su nahale paremini kui muidu. 

Naha pealispind on kaetud kaitsva kihiga, mis koosneb sarvkihist, higi- ja rasunäärmetest. See on niinimetatud happekaitsemantel. Viimast nimetatakse sellepärast nii, et selle pH-tase on kergelt happeline. See kaitseb meid välismõjude, näiteks haigustekitajate või kemikaalide eest. See kaitsekiht uueneb pidevalt, kuid seda saab ka välist mõjutajatega rikkuda. Näiteks vale hoolduse või agressiivsete ainetega. Kõige hullem meie nahale on liiga palju päikest, keskkonnamürke, tolmu, osooni ja nikotiini. Need koormavad rakke ja veresooni ning tekitavad nahakahjustajaid - vabu radikaale -, mis meid enneaegu vanaks teevad.

Nahk "hingab" vere kaudu. Väikesed hapnikuosakesed kihutavad punaste vereliblede seljas läbi soonte, tungivad üha sügavamale nahka ja kudedesse. Verega hästi varustatud nahk on värske ning rõõsk. Verevarustust saab ergutada hommikuste vahelduva temperatuuriga duššidega, regulaarse koorimise ja rohke liikumisega.

 

 

Heinike Juhanson