SUUR MOEINTERVJUU Shanghais moeõppejõuna töötava eestlasega: mood reflekteerib alati ühiskonda 

Alustame minevikust. Millise ajastu mood on sinu silmis kõige inspireerivam? Mille võiksime pigem unustada?

Iga oluline moemoment kuulub oma aega. Disainerid, kes tõesti moemaailma muutsid, nagu Charles Frederick Worth, Paul Poiret, Madeleine Vionnet, Coco Chanel, Christian Dior, Christobal Balenciaga, Roy Halston, Georgio Armani, Donna Karan ja paljud teised, avasid olulise ukse õigel ajal ja seda korrata pole võimalik ega vajalik. Mind ennast on alati köitnud futurism ja olen endiselt suur Sci-fi fänn. Võiks öelda et vaatan alati tuleviku suunas ja leian suurt mõnu millegi uue avastamises ja nähes ka teisi disainereid uusi maid vallutamas.

Moeajaloos on ka kohutavaid episoode – hilisem Napoleoni periood ja pärast seda saabunud 1830. aasta romantism oli naiste moes üks suur faux-pas. Mood reflekteerib alati ühiskonda ja meie liidrite illusioonid või kultuurilised heakspidamised jätavad sellele alati sügava jälje. Nii kuhjas Napoleon üle neoklassika stiili ja romantism toonitas naiste positsiooni kui uusrikaste meeste omandeid, riietades neid nukkude moodi, kasutades seejuures ka koduseid sisekujunduse elemente. Tulemus oli minu silmis päris jube.

Mind paneb momendil muretsema kriitika loojate suhtes, kui räägitakse nende inspiratsiooniallikatest. Mulle tundub, et oleme unustanud, et ideed ei teki kunagi vaakumis ja ei ole seda kunagi ka teinud. Ütleksin, et aus ja avameelne referentside kasutamine ei ole kuritegu, eriti, kui looja on omaenda tõlgendusega suurt vaeva näinud.

Moemaja, kellele tõmbaks momendil tähelepanu on Schiaparelli. Rõõm on näha Daniel Roseberry intelligentset ja nutikat maailma, mis joondub samas täielikult moemaja DNA-ga. Seda pole kerge teha ja me vajame tõesti tema intelligentset loomingut, huumorit ja ilu!

Oled elanud Stockholmis, Londonis, praegu Shanghais – mida võiksime võtta eeskujuks nende linnade tänavamoest?

Rootsi moepilt on tagasihoidlik ja praktiline. Õrn Põhjamaa valgus toob iga tooni esile ja rootslaste võrdsustunnet ja rahulikku loomust on moes kerge märgata. Disaini juhib otstarve ja see on printsiip, mida näeme ka ehitusstiilis, mööbli- ja tootedisainis. Autofirma Saab valmistas nii tavalise välimusega autosid, kuid ometi revolutsioneerisid nad ohutustehnikat läbi aastakümnete.

London on lava nii indiviidide kui ka grupeeringute jaoks. Mistahes usku, elustiili või kultuuri sa esindad, Londonis oled alati vaba end väljendama. Mis iganes eelarvamused sul inimestest on, London murrab need kõik ja vabastab sind omaenda hirmude käest. „Ela ja lase elada” on siin filosoofiaks ja tänu sellele on tänavapilt huvitav ja kirju. Eks seda peetakse suurlinna fenomeniks, aga mulle tundub see pigem lihtsalt täiskasvanud suhtumine ja kultuuriliselt kogenud olemine. Igas suurlinnas niisugust pilti, nagu Londonis, ei näe.

Shanghai on väga suur, väga kiirelt muutuv ja ehk moekaim linn Hiinas. Kui siiani on iidol-brändideks olnud Euroopa luksusmajad, siis nüüd on see kiiresti muutumas ning kodumaised noored disainerid on üha enam hinnatud. Hiina lõikas ju kultuurirevolutsiooni ajal omaenda kultuuri nabanööri läbi ja on nüüd vast leidmas oma identiteeti uues võtmes. Noortele tähendab see pea puhast lehte, millele oma jälg jätta ja seda entusiasmi on hea näha. Panen tähele palju eksperimenteerimist kõikide moeelementidega, vaikselt ilmub sinna hulka ka traditsioonilisi osakesi.

Mis hoiab elus sinu kirge moe ja loomise vastu?

Osaliselt on selle põhjuseks mu õpilased, sest õpetamine sunnib mind pidevalt uusi samme tegema ja omaenda heakspidamisi ümber hindama. Hoian maailmavaate nii värskena, kui suudan ja see pakub palju entusiasmi ja energiat. Mul on suur vajadus midagi luua ja ennast läbi loomingu väljendada. Ma ei ole kunagi loonud moodi raha teenimiseks, vaid sellepärast, et ilu ja hea disain teeb mind rõõmsaks. Põhjus ongi nii lihtne.

Kostüümikunstnik teatris versus moeloome – mis on nende suurimad erinevused ja väljakutsed?

Estonia teatri jaoks balletikostüümide tegemine oli suur au ja muidugi väljakutse. Eriti suursugust moenägemust vajas Teet Kase uus ballett „Louis XIV – Kuningas Päike”, nii et ootused olid väga suured. Samas oli kostüümiloome suunatud rohkem loomingule ja ilma kommertsnõueteta. Moedisain on ala, kus disainer peab pika nimekirja parameetreid paika saama ja lootma, et tema looming on hinnatud ja ka müüdav. Lavastuses seda muret ei ole ja kui töötad heade meistritega, kes tehnilistelt hästi visiooni tõlgendavad, on kõik märksa lihtsam. Mul oli suur privileeg töötada Estonia kostüümimeistritega, nad tõesti ületasid ennast.

Milline on sinu silmis tulevikumood?

Usun, et oleme liikumas üha enam digitaalse moe suunas ja hoolitseme selle eest, et meie sotsmeedia pildid või avatarid näeksid huvitavad ja head välja. Mida kannaksime metaversis, kui on võimalus disainida oma avatar ja teha siis igapäevaseid asju, õppida kursustel või käia meelt lahutamas? Ma loodan ka seda, et kiirmoe aeg on nüüd lõppemas ja et investeerime parem asjadesse, mida tõesti armastame ja mille kvaliteet on hea. Palju on ka juhtumas materjalide teaduses ja usun, et nii kanga kergus kui ka multifunktsionaalsus hakkavad oluliselt disaini parameetreid mõjutama. Ehk saab ka riiete parandamine trendikamaks ja mitte vaid üksikute brändide nagu Patagonia unikaalseks müügiargumendiks.

Millele võiks tänapäeva moetööstus rohkem pühenduda?

Moetööstus võiks pühenduda rohkem muidugi niinimetatud „Circular Industry“-le! Idee, et rõivatööstus endiselt palju prügi tekitab ja loodust reostab, on lubamatu, ja sammud edasi on endiselt liiga aeglased. Meil juba eksisteerib materjale, mis kõdunevad ilma jääkaineteta ning see valdkond peaks laienema ja normiks saama. Meil on tõsiselt vaja teha õigeid investeeringuid. Peame vähendama kunstkiu kasutamist, mis reostab loodust ja tapab mereelukaid, nagu mistahes plastikust materjalid. Ka naturaalkiu töötlemisprotsess on täis mürgiseid kemikaale, mida on võimalik oluliselt vähendada ja lõpuks elimineerida. Iga tootja peaks mõtlema oma tootmisprotsessi globaalsele mõjule ning enam vastutust võtma.

Sa õpetad Shanghais noori tulevikudisainereid, mis on sinu soovitused algajaile?

Moedisaini ala tundub glamuurne ja lihtne, kuid see on muidugi kõverpilt, sest tegelikult nõuab moetööstus vastupidavust, töökust ja julgust. Ole paindlik ja otsi, kuidas midagi endale ja teistele väärtuslikku pakkuda. Ehk oled sa pigem näiteks betaprenöör kui antreprenöör?

Multidistsiplinaarsus on tulevikuks hea investeering ja ma innustan õpilasi huvide kohaselt mitme alaga kursis olema. Elame ajastus, kus näeme innovatsiooni ka mujal kui tableerunud alade ning on tekkimas ka täiesti uusi valdkondi. Koolidel on keeruline spetsiifilist haridust pakkuda ja parem on juhtida ise oma teadmisi ning kohendada valikuid vastavalt ühiskonnas toimuvale.

Elame esmakordselt ajastus, kus pea kõik teadmised on kättesaadavad kõigile, kellel on internetiühendus ja see on suur privileeg. Minu enda õpetamismeetod on õpilastele pidepunktide andmine, aga seejärel usaldan ohjad neile endile ja lähme koos avastamisreisile. Õpetamine on minu arvates pigem dialoog kui monoloog ja ma näen ülisuurt väärtust noorema generatsiooni värskes maailmavaates.

Kuidas disainerina ära elada? Kui Eestist rääkida, siis riik on väike, aga tegijaid palju. Mujal maailmas on aga raskem silma paista…

Mis tahes riigis on alati vaja oma tegevust kohendada vastavalt kohalikele võimalustele. Plussid ja miinused esinevad kõikjal ja oluline on teha analüüs, milline lähenemine oleks parim. Hea on olla valmis mitme erineva töö tegemiseks ja hankida endale oskusi, mis seda võimaldavad. Mida paindlikum oled, seda kergem on ebastabiilses ajastus hakkama saada. Loo enda isiku ümber positiivne bränd, mida inimesed usaldavad ja respekteerivad.

Kui uut brändi luua, siis tuleks alustada ikka kliendist ja tema vajadustest. Miks on just minu toodet (või veelgi parem oleks loomingut) vaja ja mis mõju on sel tootel loodusele? Silmapaistmine on muidugi raske ja paljud väärikad tegijad jäävad inimestele nähtamatuks.

Digitaalse meedia algoritmid ei soosi kahjuks kvaliteeti, kuid turunduse reeglid on ikka samad, mis nad olid minevikus: kasuta mitut kanalit korraga oma sihtrühmale sobivas kombinatsioonis. Oluline on, et sul oleks midagi öelda ja et suudaksid inimesi inspireerida. Püüa mitte järgida, mida juba tehtud ja nähtud, vaid leia midagi uut ja üllatavat.

• Lahedat lugemist

KONTSERDIELAMUS sulgkergete kõrvaklappide abil

• Buduaari sõnumid

Brigitte Susanne Hunt avaldab oma kaalulanguse nipid ja numbrid