Kas meie jalad on terved?

Kuna suvi on lähenemas ja igaks juhuks võiksime oma jalad üle kontrollida, siis tänane teema puudutab küllaltki levinud haigust , milleks on jalaseen. Tihtipeale ei saa me ise arugi, et seda haigust põeme, seepärast palusime sellest rääkida ning selgitusi anda TÜ nahahaiguste kliiniku vanemassistendil Maire Karelsonil. Jalgade seenhaigus esineb varvaste vahel ja jalatallal ning võib aja jooksul levida labajala külgmistele osadele. Vaata lisatud piltidelt, millisel kujul see välja näeb.

Tegemist on antropofiilse nakkusega ehk infektsiooniga, mis levib inimeselt inimesele.

Jalgade seenhaigus on aastate lõikes püsinud pindmiste seeninfektsioonide seas esikohal. Avaldatud andmete alusel on haigestumus kõrge Ida- Aasias (37%), Euroopas (22%), madalad on näitajad Tais (3,8%) ja Hispaanias (2,9%). Viimase viiekümne aasta jooksul on haigestumus jalgade seeninfektsiooni sagenenud kogu maailmas ja küünib täiskasvanute hulgas 30-70%-ni.

Uuringud haigetel on näidanud, et olulisteks riskifaktoriteks on vanus, meessugu, elamine linnades ehk tihedalt asustatud piirkonnas, teatud elukutsed (sõjaväelased, kaevurid, sportlased jt), sotsiaalne staatus, mõningad kaasnevad haigused (diabeet, perifeersete veresoonte patoloogia), immuunsupressiooni põhjustavad seisundid.

Jalgade seeninfektsioon on eriti levinud sportlaste seas. Uuringute andmeil on nakatunud 22-31% maratonijooksjatest, 32% judokatest, 69% professionaalsetest jalgpalluritest, 63,6% ujujatest. Sportlastel on soodustavateks faktoriteks pidev jalgade higistamine, naha hõõrdumine, mikrotraumad ja traumad. Seenhaiguse korral esineb nahasügelus, ebameeldiv lõhn, jalgade liigne higistamine, kipitus ja pakitsus lõhede tekkimisel. Infektsiooni algfaasis võivad kaebused puududa.

Kuidas seenhaigust ära tunda?

Haigusnähud ilmnevad kõigepealt 4-5. varba vahel, kus nahk hakkab ketendama, muutub valkjaks ja lõheneb. Nakkus levib edasi teiste varvaste vahele ja tallale. Taldadel võib infektsioon kulgeda küllaltki varjatult. Nahavagudesse ilmub peenehelbeline valkjas ketendus, nahk on kuivavõitu, kare, pakseneb kandadel ja lõheneb. Aja jooksul levib nakkus kannalt taha üles ja tallalt labajala külgpindadele, mis jätab mulje, et haigel on „sussid“ jalas. Ägeda nakkuse tunnuseks on naha punetus ja turse, villikeste ilmumine tallavõlvi piirkonda või varvaste vahele, märgumine. Villikeste tekkega kaasneb intensiivne nahasügelus, mille leevendamiseks hõõrub haige jalakannaga teist jalatalda, mistõttu tallavõlvis võib näha ka verise sisaldisega villikesi.

Jalgade seenhaigus on küll ravitav, kuid uuringud näitavad, et 42%-l juhtudest kipub probleem elu jooksul korduma. Kahtluse korral tuleks varakult pöörduda apteeki või arsti vastuvõtule. Värske komplitseerumata infektsiooni puhul saab ravi alustada käsimüügis olevate seenevastaste ravimitega ( klotrimasool, terbinafiin). Saadaval on lahus, aerosool, kreem, dermgeel ja salv. Allüülamiinid (terbinafiin, butenafiin) on oma efektiivsust tõestanud juba lühiajalise, 1-2 nädalase ravikuuri korral. Imidasoole (klotrimasool, ekonasool, mikonasool jt) on hea ravitulemuse saamiseks soovitav kasutada pikemaajaliselt, kuni 4 nädala jooksul. Nö kiirravimina võiks hetkel soovitada Lamisil Unot (vt pakendit pildilt). See on terbinafiini uus ravimvorm, 1%-ne lahus, mis ühekordse aplitseerimise järgselt moodustab nahale „ravimikile“, millest ravim vabaneb kuni 13 päeva jooksul. Võrdlevad uuringud haigetel platseebo kontrolli all on näidanud antud ravimvormi efektiivsust 63%-l juhtudest. Kellel on seenhaigus jalgadel kaua kestnud ja kahjustunud ka küüned, need pöördugu arsti vastuvõtule, sest vajavad tablettravi.

Kaua kestnud infektsioon jalgadel levib edasi jalasäärtele, kubemevoltidesse, labakätele, varba- ja sõrmeküüntele. Seen allergiseerib organismi ja võib põhjustada sügelevate löövete teket mujal nahal. On avaldatud artikleid selle kohta, et seened võivad põhjustada kiiret tüüpi allergilisi reaktsioone ja astmat. Seenhaigus jalgadel on üheks alajäseme roospõletiku ja düshidrootilise ekseemi riskiteguriks.

Haigestumist jalgade seeninfektsiooni on võimalik vältida. Oluline on regulaarne igapäevane jalgade pesemine voolava vee all, varvaste vahelise naha hoolikas kuivatamine, isiklike jalanõude kandmine üldkasutatavates ruumides (riietusruumid, spordisaalid, saunad, ujulad, dušširuumid, veekeskused, spaad jm), antiseptiliste aerosoolide regulaarne kasutamine jalgade ja jalanõude desinfitseerimisel.

Jaapanis läbi viidud uuringud on näidanud, et nailonsukad on liiga õhukesed vältimaks nakatumist, kuid sokkide ja tabi´de (sokid Jaapanis) kandmine vähendab oluliselt nakatumisriski. Sandaalide ja spordijalatsite loputamine külma või kuuma veega ning puhastamine niiske rätikuga on efektiivsed meetmed vähendamaks haigestumist jalgade seeninfektsiooni.

Nii, et hoidkem oma jalgu selle eest ja julgelt vastu suvele!