Vedeliku-tasakaalule tuleb tähelepanu pöörata ka tööl või koolis olles

9 kommentaari
Vedeliku-tasakaalule tuleb tähelepanu pöörata ka tööl või koolis olles

Organismi õige vedelikutasakaal mõjutab otseselt meie tervist, meeleolu ja mõttetegevust ning isegi suur töökoormus ei vabanda oma keha hooletusse jätmist. Enamus inimesi veedab arvestatava osa ülevalolekuajast tööl ning seetõttu peaks 60% organismi vedelikuvajadusest rahuldama tööl olles. Vedelikupuudus võib tekitada organismis mitmeid vaevusi ja see omakorda vähendab märkimisväärselt tööviljakust.

Organismi õige vedelikutasakaal mõjutab otseselt meie tervist, meeleolu ja mõttetegevust ning isegi suur töökoormus ei vabanda oma keha hooletusse jätmist. Enamus inimesi veedab arvestatava osa ülevalolekuajast tööl ning seetõttu peaks 60% organismi vedelikuvajadusest rahuldama tööl olles. Vedelikupuudus võib tekitada organismis mitmeid vaevusi ja see omakorda vähendab märkimisväärselt tööviljakust.

Erinevad töötingimused mõjutavad vedelikutasakaalu

Ligikaudu 60% inimese kehast koosneb veest, mis täidab olulist osa paljudes füsioloogilistes protsessides, nagu seedimine, toitainete viimine rakkudesse ja kehatemperatuuri reguleerimine. Higistamise ja hingamise kaudu kaotab inimene iga päev ligikaudu 2–3 liitrit vett ning seetõttu tuleb keha vedelikuvarusid pidevalt täiendada. Lisaks põhjustavad vedelikukaotust erinevad töökeskkonna tingimused, näiteks kõrge temperatuur või siis konditsioneer. Inimesed kalduvad sageli töötama nii keskendunult, et unustavad korrapäraselt süüa ja juua. Ometigi mõjutavad söömine ja joomine oluliselt nende  töömeeleolu ja töötamise efektiivsust.
Näiteks limaskestade niisutamine on oluline nende inimeste jaoks, kelle silmad kipuvad arvutiga töötamisest kuivaks muutuma. Väga oluline on piisav vedelikutasakaal ja veevarude taastamine kaitseriietust kandvate ning kehaliselt aktiivsete inimeste jaoks. Tuletõrjuja või metallitööline võib töökoha kõrge temperatuuri ja eririietuse tõttu kaotada tunnis rohkem kui kaks liitrit vedelikku.

Kui palju tuleb vedelikku tarbida?

Selleks, et organism saaks piisavalt vedelikku, tuleb enda igapäevarutiini tuua harjumus juua vett korrapäraselt ja vähehaaval kogu päeva vältel, mitte ainult siis, kui janutunne juba käes on. Soovitatav on tarbida vähemalt üks klaas vedelikku (250 ml) tunnis ning selleks sobivad enamus mittealkohoolsetest jookidest – mahl, piim, kohv, tee. Ka karastusjoogid sobivad igapäevaseks vedelikuallikaks, sest sisaldavad 85–99% vett. Mõnede jookide kalorsust on vähendatud ja seega ei pea muret tundma ka liigsete kalorite pärast ning võib südamerahuga nautida jooke, mille kalorisisaldus on nullilähedane või väga väike.

Euroopa Toiduohutusameti soovituse kohaselt peaks terve täiskasvanud inimene tarbima keskmiselt 2–2,5 liitrit vedelikku päevas ning 70-80% tuleks saada erinevatest jookidest, mitte ainult veest. Euroopa Hüdratsiooni Instituut omakorda rõhutab, et ka väike vedelikupuudus, ca. 2% kehakaalust, võib põhjustada peavalu ja väsimust ning keskendumisvõime langust. Keha vedelikupuudus tekitab kõigepealt meeleolulanguse ning alles seejärel janu, mis kujutab endast keha hoiatussignaali. Seepärast on tähtis tagada piisav vedelikuvaru enne janutunde tekkimist.
Uuringud on näidanud, et kui töökohal ei tarbita piisavalt vedelikku ja kui õhutemperatuur on üle 24º kraadi, võib õnnetuste juhtumise tõenäosus suureneda koguni kuni 30%. Seega keha õige vedelikutasakaal ei mõjuta mitte ainult töö efektiivsust ja head enesetunnet, vaid ka ohutust.

Riin Härma

Sarnased artiklid