Kristi: selle “hiina keelena” tunduva GK jälgimine on mu kehale hästi mõjunud

GI?! GK?! Tähed? Jah, tähed, aga ilmselt siiski midagi rohkemat!? Täpselt nii ma koolitusel mõtlesin, kui Monica Lauri hakkas loengu teemat tutvustama. Jäin tõsiseks, sest sain aru, et Monica ei räägi lihtsalt toidust, vaid tulemas on hoopis midagi suuremat, tõsisemat, ja nii oligi.

Kui täpsemaks minna, siis lühend GI tähistab glükeemilist indeksit ja GK – glükeemilist koormust. GI mõiste on loodud, et mõõta, kui palju meie veresuhkur pärast söömist tõuseb ja kuidas veresuhkru kõikumist vältida, sest see on kogu kurja juureks – terviseprobleemide alguseks, ülekaalu põhjuseks jne.

Minu jaoks kogu see GIsse ja GKsse puutuv tundus alguses „hiina keelena“ ja tegelikult ongi tegu ääretult keerulise teemaga, mida aga peaksime väga põhjalikult valdama, et oma kehaga õigesti käituda. Kindlasti ei ole see teemaks ainult ülekaalulistel, vaid ka normkaalus inimestele, kes soovivad sõna otses mõttes terved olla, mitte ainult täna, vaid ka näiteks 20 aasta pärast.

GIst ja GKst rääkides jätan siin otsad lahti, et iga huviline saaks ise täpsemalt uurida ja puurida. Ma lihtsalt ei võta seda julgust, et kedagi „harida“, sest ma ei ole pädev seda infot edastama. Ausalt! See on siiski teadus ja mina mõistan sellest täpselt sellist tükki nagu minul vaja on. Edu studeerimisel!

Küll aga räägin sellest, millised muutused minu elus on pärast GI ja GK info saamist. Koolitusejärgselt on see teema minu jaoks igapäevaselt ääretult olulisel kohal. See tähendab, et panen ülima täpsusega kirja iga oma ampsu. Märgin enda koostatud tabelisse toiduaine, söödud koguse ning kui näiteks toote pakendil on märgitud süsivesikute sisaldus, siis lisan ka selle info oma tabelisse, sest see aitab määrata selle toiduaine glükeemilise koormuse. Süües näiteks puuvilju ja juurvilju, millel ei ole peale kirjutatud, mida nad täpselt sisaldavad, siis sellistel juhtudel tuleb kirjandus appi ja saab lähtuda keskmistest andmetest ning saab ikkagi määrata suhteliselt täpse GK. Ühe toidukorra GK on 10 ja seda on väga lihtne ületada. Näiteks 1 viil rukkileiba annab 2 GK, 2 keedetud kartulit (umbes 150 g) annab 14 GK !!! Rohkem nagu ei tohiks midagi süüa. Seda infot teades tuleb valida teised toiduained ja see info selgitab ka selle, miks paljud inimesed on mures oma tervise pärast, sest kartul on paljudel ikkagi üsna igapäevane toit. Tavaline suhkur annab 20 GK – jube. Ja kui arvestada, et inimesed joovad sageli 3 tassi kohvi päevas, kuhu lisatakse 1- 2 tl suhkrut, siis see on jubedus kuubis, millega keha peab toime tulema.

Miski on minu kehale taas hästi mõjunud, loodan, et osaliselt on selleks GK jälgimine, sest kaalul on – 1 kg.

90 ->84 kg.

Naudi saabunud talveilma ning ilusat advendiaja algust!

Kristi