Reklaam sulgub sekundi pärast

SIRLE TRESTIPI KOLUMN: kuidas prantslased puhkavad

Buduaari ajakiri

SIRLE TRESTIP

Illustratiivne pilt
Illustratiivne pilt — FOTO: 123rf.com

Igal kevadel, esimeste soojemate ilmade saabumisega, lisandub prantslaste vestlusesse uus jututeema, milleks on tulevase suvepuhkuse planeerimine, sest puhkus on prantslaste elus väga olulisel kohal.

Tasustatud puhkus kehtestati Prantsusmaal pärast prantslastele omast suurt streiki, aastal 1936. Alguses oli puhkuse pikkuseks ette nähtud kaks nädalat, kuid tänaseks on see lükkunud viie nädala peale. Lisaks sellele on paljudel prantslastel ka lisapuhkus, mis tuleneb 35-tunnise töönädala kehtestamisest aastast 2002. Nimelt kasutavad endiselt paljud tööandjad 39-tunnist töönädalat ja iganädalased neli lisatundi kas tasustatakse või kantakse puhkusepäevadele lisaks. Kokku teeb see aastas umbes 24 lisapuhkuse päeva. Sellele lisandub 11 riiklikku püha, nii et puhkuse pikkuse üle Prantsusmaal kurta ei saa.  

Kui eestlaste hulgas ei ole haruldane kohata inimesi, kes puhkuse ajal endiselt edası töötavad, siis prantslaste jaoks ei ole mingi häbiasi kõik oma väljateenitud päevad ainult puhkamisega sisustada. Prantslased on väga perekesksed ja puhkus veedetakse tavaliselt pere seltsis, seda isegi siis, kui lapsed juba oluliselt vanemas eas on. Samuti ei ole Prantsusmaal mingi haruldus puhata koos vanavanematega. 

Olgugi, et puhkust võetakse aastaringselt, on kõige pikem ja olulisem puhkus kindlasti suvepuhkus, mille tipphooaeg kestab juuli lõpust augusti keskpaigani. Ehk siis neile lugejatele, kes plaanivad augusti alguses Prantsusmaale reisida, soovitaksin hoolega sihtkohta valida, kuna paljud prantslased puhkavad suvel kodumaal. Tavaliselt sõidavad suvitajad linnadest välja, seega on minu meelest linnade külastamiseks augusti algus üsna hea variant.

Populaarsemad sihtkohad on Vahemereäärsed piirkonnad (PACA ja Occitanie) ning Atlandi ookeani äärne Nouvelle-Aquitaine piirkond, kus augusti alguses on rannad ja restoranid rahvast pungil ning majutuse hinnad mitmekordsed. Samuti kogub populaarsust Bretagne piirkond, kus on tihtipeale suvel natuke jahedam temperatuur. Väga levinud variant on rentida paariks nädalaks mere äärde kämping. Kämpingute valik on tohutult lai, alustades kõikide mugavustega mitmetärnikämpingutest, kus on olemas restoranid, baarid, meelelahutusprogrammid, veepargid ja spaad, lõpetades lihtsatest munitsipaalkämpingutest, kus on vaid soe vesi ja elementaarsed sanitaarteenused. Üheks levinud soodsamaks variandiks on minna kämpingusse oma telgiga ja maksta ainult telgi platsi eest, samal ajal kõiki kämpingu poolt pakutavaid mugavusi nautides. 

Need prantslased, keda rannaliival peesitamine ei kõneta, võtavad suuna mägede ja rahvusparkide poole. Tihtipeale on välismaailmale tuntud just prantsuse suusakuurordid, kuid kirjutan kahe käega alla ka suvisel ajal mägedes matkamisele ja puhkamisele, sest sealne loodus on lihtsalt võrratu ja keskkond harilikult rahulikum, kui mere ääres.

Prantslased armastavad ka väljaspool Prantsusmaad reisida. Kõige populaarsemate sihtkohtade hulka kuuluvad läheduses asuvad naaberriigid, nagu Hispaania, Itaalia ja Portugal. Kaugematest sihtkohtadest on prantslastele meeltmööda ülemerepiirkonnad, nagu näiteks Kariibi mere saared Martinique ja Guadeloupe või endised koloniaalriigid Maroko ja Tuneesia. Ka USA, Kanada ning Kagu-Aasia populaarsus on prantslaste hulgas endiselt suur.

Samuti ei ole vist läinud ühtegi aastat mööda, mil ma suvel Eestis olles mõnda prantsuse turisti poleks kohanud. Olgu selleks siis Viru raba, Tallinna kesklinn või Saaremaa. Prantsuse turisti on suhteliselt lihtne ära tunda nigela võõrkeele oskuse ja aktsendi tõttu. Kuna Prantsusmaal ei ole kombeks baarides ja restoranides jootraha jätta, siis ka välismaal reisides on prantsuse turist võrdlemisi kitsi ja jootraha naljalt ei jäta. Ja kui turistid täiesti juhuslikult tänavat ületavad, olgu foor punane või roheline, siis on samuti suure tõenäosusega tegemist prantslastega. Sellegipoolest pean prantsuse turiste pigem meeldivateks puhkajateks, kuna tavaliselt on tegemist viisaka ja võrdlemisi rahuliku rahvusega. Seega teen alati Eestile maksimaalselt reklaami, kui mõni prantslane reisisoovitusi küsib.

Juba varsti selgub, mitme prantslasega ma sel suvel Eestis kokku satun, seniks aga soovin kõigile mõnusat suve ja toredat puhkamist.

Sirle Trestip
Sirle Trestip — FOTO: Erakogu