Kas kohv on ka sinu hommikune starter?

14 kommentaari

Millega algab sinu päev – kas klaasi vee, mahla või hoopis ühe tassitäie aurava kohviga? Kaine mõistus peaks loendist kindlasti välja valima organismile kõige tervislikuma variandi, ehk siis tavalise vee.  Siiski leidub küll ja küll neid naisi, kelle päev saab korraliku hoo alles siis sisse, kui tassitäis kohvi ära joodud.

Millega algab sinu päev – kas klaasi vee, mahla või hoopis ühe tassitäie aurava kohviga? Kaine mõistus peaks loendist kindlasti välja valima organismile kõige tervislikuma variandi, ehk siis tavalise vee.  Siiski leidub küll ja küll neid naisi, kelle päev saab korraliku hoo alles siis sisse, kui tassitäis kohvi ära joodud.

Kohvi mõju tervisele on siiani tegelikult veidi arusaamatuks jäänud.  Palju on artikleid selle kahjulikkusest, kus manitsetakse joogiga mitte üle pingutama ning tuuakse välja rodu haiguseid, mis võiks  just kohvi joomisest tingitud olla. Selge on see, et kohv teeb mõned inimesed liigselt ärevaks ning võib esile tuua südamekloppimist, samuti  raskusi magamajäämisel. Selliseid sümptomeid saab inimene ise kergelt tuvastada ja ära hoida, lihtsalt piirates kohvi koguseid. Raskemate diagnooside puhul, nagu südame arütmia, kõrge vererõhutõbi, naiste viljatus, Parkinsonism ja paljud muud, tuleb uskuda teadlaste läbiviiduid uuringuid, mis tihtipeale on ikkagi vastuolulised ning konkreetselt kohvi joomist mõne haiguse tekitajaks ei saa pidada. Iseasi kui joojal juba enne mingit haigust küljes pole, mis kohvi juues võiks süvendada.

Mõned uuringute negatiivsed tulemused ja faktid läbi aastate:

• Mõned uurijad leiavad, et vaid väga suur kohvi kogus (4-9 tassi päevas) suurendab riski haigestuda südameisheemiatõppe. Aga seda hüpoteesi ei toeta mitte kõik uuringud 100%.
• Arvatakse ka, et kohvi võib toimida näiteks müokardiinfarkti esilekutsuva tegurina neil inimestel, kes juba põevad kroonilist südamepärgarterite tõbe, aga mitte olla niivõrd viimase põhjustajaks või bioloogiliseks riskiteguriks.
• Kohvis sisalduv kofeiin võib organismis kuhjuda inimestel, kel on tõsine maksahaigus.
• Suuremad kofeiiniannused  võivad põhjustada seedetrakti vaevusi, nagu kõrvetised, näriv valu ja kõhukorinad.
• Soomlaste uuringu tulemused toetasid hüpoteesi, et kohvi tarbimine tõstab vere kolesterooli taset –   mida rohkem kohvi joodi, seda kõrgem oli kolesterooli tase veres.
• Kohv, kaasa arvatud kofeiinivaba, ärritab ja segab maohaavade paranemist. Maohaavadega inimesed peaksid vältima kohvi, ka kofeiinivaba.
• Mõned uurimused seostavad liigset kohvi tarbimist raseduse ajal kasvupeetuse, madala sünnikaalu ja iseeneslike abortidega. USA Toidu- ja Ravimiamet soovitab, et rasedad piiraksid oma kohvi tarbimist vähem kui 400 mg-le päevas – vähem kui 4 tassi päevas. Mõned arstid arvavad, et tarbimine peaks olema veelgi väiksem, puudub üksmeel küsimuses kui palju kohvi on rasedale turvaline.
• Grupp kolledžiõpilasi USA-s seostas kofeiini sisaldavate jookide tarbimist nii PMSi (premenstruaalse sündroomi) sageduse kui ägedusega. Veel enam, mida rohkem naised kohvi tarbivad, seda tõenäolisemalt tabab neid PMS. Esialgne uurimus näitas, et rohkelt kohvi tarbivatel naistel oli lühem menstruatsioon ja lühem tsükkel võrreldes naistega, kes kofeiini ei tarbinud, seega soovitavad mitmed arstid PMS-ga naistel kofeiini vältida.

Positiivsed tulemused

• Suuremad kofeiiniannused  suurendavad veresoonte toonust, tõstes mõõdukalt vererõhku. Migreenihaigeil on sageli peaaju veresooned lõtvunud, selle pärast võivad nad saada abi kangest kohvist. Samas vanematele inimestele, kel ajuarterites aterosklerootilised muutused, sobib lahjem kohv, sest see parandab peaaju vereringet.
• Mõõdukate annuste korral soodustab kofeiin toidu seedimist, stimuleerides maomahla eritumist ja soolestiku motoorikat.
• Eksperimentaalsed uuringud näitavad, et kofeiini stimuleeriv toime sõltub sellest, kuidas kofeiini tarbitakse. Sage kohvi joomine väikestes annustes aitab töövõimet ja virgust paremini hoida kui harv suurtes annustes tarbimine. Väike kohvikogus vähendab ajutiselt väsimustunnet (kuid ei kõrvalda une vajadust), parandab seljaaju reflekse, süvendab hingamist, tõstab vööt- ja südamelihase toonust ning parandab vereringvoolu kehas.
• Uuringud näitavad, et mõõdukate kofeiiniannuste toimel tunneb inimene ennast vähem väsinuna, tema kontsentreerumisvõime paraneb ja mõtlemine kiireneb. Seda kinnitavad mitmed uuringud, kus on leitud, et kofeiin lühendab reaktsiooniaega ning lihtsate aritmeetiliste tehete sooritamise kiirust; samas täpsus oluliselt ei suurene. Paraneb ka komplekssete liigutuste sooritamine, nagu trükkimine ja simuleeritud sõiduki juhtimine, eriti väsimuse korral.
• Umbes tunniga saavutab kofeiini kontsentratsioon ajus maksimumi. Seejärel ja sama ruttu see ka väheneb ja kaob. See ongi põhjus, miks kofeiin on suhteliselt ohutu. Teadaolevalt ei põhjusta kofeiin mõõdukates annustes ühtegi haigust.

Nagu läbiviidud uuringutest selgub, ei ole halba heata.  Senikaua kuni kõik teadlased jõuavad üksmeelse otsuseni ei jää meil muud üle, kui kuulata oma organismi ja enesetunnet, suurema mure korral kindlasti perearsti. Pole mõtet endale midagi 100% keelata, sest  siis tekibki ju suurem isu ning pole vaja ka üle pingutada, juues kohvi lihtsalt harjumusest, mitte konkreetsest vajadusest. Kindel on see, et kõigega oleks mõistlik piiri pidada.  Aidaku meid siis piiripidamisega kas või see teadmine, et väiksematel kohvijoojatel on väike esteetiline eelis – seda siis valgema naeratuse näol!