Kuidas pime ning depressiivne aeg edukalt üle elada?

3 kommentaari

Kalendri järgi on käes detsembrikuu. Aeg lendab nii kiiresti, et märkamatult on päikselisest sügisest saanud pime talveaeg. Või ei kõla „talveaeg“ antud hetkel sobivalt? On ju väljas soe ning vihmane – pigem septembri- või oktoobrikuule omased ilmaolud ning lugesin ka, et mõnel pool Eestis on erinevad lilledki õitsele puhkenud. Tõsi küll viimane on omane hoopiski kevadele.

Kertu Jukkum

Kalendri järgi on käes detsembrikuu. Aeg lendab nii kiiresti, et märkamatult on päikselisest sügisest saanud pime talveaeg. Või ei kõla „talveaeg“ antud hetkel sobivalt? On ju väljas soe ning vihmane – pigem septembri- või oktoobrikuule omased ilmaolud ning lugesin ka, et mõnel pool Eestis on erinevad lilledki õitsele puhkenud. Tõsi küll viimane on omane hoopiski kevadele.

Kuid ometi on päevad lühikesed ning depressiooni all kannatavate inimeste hulk kordades suurem kui kevadel-suvel. Põhjus, miks me oleme väsinumad ning ka depressioonis, seisneb eelkõige väheses päevavalguses. Valgus reguleerib nn unehormooni melatoniini taset, mida inimese aju toodab pimedas ehk tavaliselt siis öösel. Päeval, mil valgust on piisavalt, väheneb või lõpeb melatoniini tootmine sootuks.

Lisaks pidevale väsimusele ning depressiooni ohule, kaasneb pimeda ajaga veel üks negatiivne oht: kaalus juurde võtta. Nimelt toodab organism päikeseküllastel aastaaegadel palju söögiisu taltsutavat ja seedimist soodustavat serotoniini. Serotoniin kiirendab soolestiku tegevust ning vabanenud energia kulutatakse intensiivsemalt.  Serotoniinipuudus aga aeglustab soolestiku talitlust ja toitained imenduvad aeglasemalt, lisaks ei teki süües küllastustunne kuigi kiiresti. Serotoniini vähenemine või puudumine muudab inimese loiuks ning tujukaks.

Võimalusi pimeda aja tingitud depressiooni peletamiseks on palju erinevaid. Räägitakse nii valgusteraapiast kui hädavajalikest reisidest lõunamaale.
Kuid on ka lihtsamaid nippe, kuidas see paratamatu pime ning masendav aeg edukalt üle elada:

–  Alusta päeva meeldivalt. Arstid väidavad, et inimese enesetunne kogu päeva vältel oleneb selles, kuidas veedab ta esimese pooltunni pärast ärkamist. Organismile peab andma aega ärgata ning selleks piisab ka vaid kümnest minutist. Muide, ka ringutamist peetakse oluliseks osaks meeldivast ärkamisest.
– Igal päikesepaistelisel tunnil ole nii palju kui võimalik väljas. Uuringud on näidanud, et isegi tunnike kehvapoolset päevavalgust on võrdne kahe ja poole tunni kunstliku valgusega. Isegi pilves ilmaga on saadav valgushulk märkimisväärne.
 –  Sport, sport ja veel kord sport! Treenides toodab organism mitmeid positiivse mõjuga hormoone. Sport põletab stressihormoonid ning samuti annab kehale tublisti energiat. Tingimata pole vaja spordiklubisse higistama minna, piisab ka jalutuskäigust või metsajooksust.
 – Lase ruumidesse nii palju päevavalgust kui võimalik. Väldi päevasel ajal valgust mitteläbilaskvaid kardinaid ning suuri toalilli aknalaual valgust varjutamas. Nihuta ka oma töölaud aknale nii lähedale kui võimalik.
 – Jälgi, mida sööd. Eelistama peaks värsket ja vitamiinirikast kraami, ka kiudainerikast toitu (täisteratooted, müsli, aedviljad), sest see hõlbustab seedimist. Väidetavalt on närvilisus ja väsimus tingitud just mingi organismile vajaliku mineraalaine või vitamiini puudusest.
 – Söö sagedamini. Kui söögikordade vahe on liiga pikk, võib veresuhkur langeda, see aga põhjustab uimasust ja väsimust.
 – Seksi piisavalt, sest ka see tekitab head tuju. Seksimise käigus tekib organismis hormoon nimega endorfiin, mis tekitabki hea tuju ja meeldiva enesetunde. Lisaks on seksuaalselt aktiivsemad inimesed ka tugevama immuunsüsteemiga. Sageli on seksiva inimese veres 30%  rohkem antikehi kui suguleigetel inimestel. Üldlevinud aksioom on ka see, et seks vähendab stressi.
 – Süüta küünal. On leitud, et ka  küünlavalgus mõjub teraapiliselt, sest toimib nagu päikesevalgus.

 

Kõik eelnevad nõuanded pimeda ajaga toimetulekuks on loomulikult trafaretsed ning iseenesestmõistetavad, kuid tihti inimesed unustavad, et just sellistes lihtsates asjades peituvadki olulised määrajad.
Pean tunnistama, et ka mina ise eelistaksin elada kusagil soojal maal, kus päikesepaiste on igapäevane ning aastaringne ja päeva pikkus piisav.
Aga tegelikult on ju ikka parem seal, kus meid ei ole.