ANTS ROOTSLANE meeskondade ühendusest: ettevõtte ja töötaja väärtused peavad kattuma

Ettevõtte väärtused vs töötajate väärtused

Rootslane ütleb, et esimene küsimus, mida peaks iga töötaja endalt küsima on see, et kas tema isiklikud väärtused lähevad kokku ettevõtte ja juhtide väärtussüsteemidega. Erinevaid väärtusi omavate inimeste ühises keskkonnas töötamiselt võib tekkida varjatud konflikt.

„Kas me töötame selle jaoks, et teenida palju raha või me töötame sellepärast, et olla tubli ja ennast tõestada juhile? Äriorganisatsioonides on kokku 9 baasdünaamikat, mis meid juhivad – seda ei ole üldse palju. See kõik sõltub sellest, et kuidas on organisatsioon ülesse ehitatud ning millisesse organisatsiooni me satume. Mis on see miski, mis meid just sinna organisatsiooni tõmbab?,“ selgitab Rootslane, kuidas ettevõttele raha teenimine peaks käima käsikäes enda isiklike eesmärkide teenimisega.

Klaaslae efekt

Üks enamlevinud põhjustest miks terapeudi juurde pöördutakse on „klaaslae efekt“ – me teeme tööl justkui kõike ja me oleme saanud ametikõrgendust, aga tunneme, et see ei anna meile vajaliku jõudu ning sära kaob ära.

„Murekoht on ka see, kui juhid ei võta piisavalt vastust või tõmbavad allüksustest töötajaid enda tasemele,“ ütleb Rootslane.
Ühe näitena toob ta välja juhtumi, kus üks juht hakkas semmima töökollektiivis alamastme töötajaga. Neil tekkis suhe ja paratamatult jagas juht infot, et mis juhtide tasandil ettevõttes toimub. Pikas perspektiivis hakkas alamastme töötaja tundma selles suhtes jõuetust ja väsimust enda töökollektiivis. See tekitas kolleegides küsimusi, et mis sellel inimesel viga on või mis teda vaevab.
„Probleemiks oli asjaolu, et alamastme töötaja oli tõmmatud varjatud kujul juhtide tasandile ja kui see isik pidi hakkama täitma enda alamastme töötaja ülesandeid, siis seal ta ei tundnud enam jõudu. Selline „Klaaslae efekt“ võib tekkida siis, kui me oleme läinud hierarhiliselt kõrgemale positsioonile, kuid mitte alati.
See võib tekkida ka ilma ametikõrgenduseta, näiteks kui kollektiivis leidub inimene, kellele kolleegid käivad pidevalt enda muresid kurtma. Näiliselt tekib vastutusrikkam positsiooni, kuid kuna hierarhias ei liiguta, siis tekib sellel inimesel lihtsalt jõetus,“ toob Rootslane näiteid tööelust.

Ühemehe ettevõtete puhul on suurimaks ohuks funktsioonide ülekoormatus

„Terapeut on kõige madalamal positsioonil minu ettevõttes. Ettevõtte juht on justkui kõige kõrgemal positsioonil. Sinna vahele jääb veel raamatupidamine, turundus, raamatu autor, laomees – kõik need rollid on ju tegelikult eraldi funktsioonid. Kui need rollid peaksid ühel hetkel saama liiga tihedalt kokku, siis pikas plaanis tekib ülekoormatus, mis viib omakorda faasi, kus hakkavad tekkima vältimissoovid,“ selgitab Rootslane.
Ta toob välja, et üks põhiline põhjus, miks kaob armastus enda töö vastu ära, on see, kui tahame kõike ise teha ja ei usalda teisi.

Kõige olulisem asi, mida ühemehe ettevõtte puhul või juhtival positsioonil oleva inimese puhul märgata, on Rootslase sõnul fookus – kuhu me tegelikult suundume? „Tihtipeale fookus, millega lähme tööle, on seotud meie isikliku tasandiga. Organisatsioon aga ei teeninda meie isikliku tasandit, vaid meie teenindame organisatsiooni,“ selgitab ta, kuidas me saame ettevõttest hüvesid, kuid lõpuks teenindame meie ikkagi ettevõtet.

Ettevõtetel tekib alati mingis perioodis langusfaas, mis näitab, et mingi eesmärk on saavutatud ja on vaja saavutada uus tase. „Organisatsioon nõuab alati kasvamist. Kui sa lood ettevõtte ja ta on 20-30 aastat täpselt samasugune, siis seda ta ei saa kindlasti mitte olla. Ettevõte peab käima kaasas ühiskonna muutustega ja organisatsioonis on oluline tegeleda arenguliste tegevustega,“ rõhutab Rootslane.

• Sisuturundus

Eesti ettevõte, mis tagab kvaliteedi ja ohutuse Istanbuli ilukliinikutes

• Sisuturundus

Mööbli paigaldusest boileri paigalduseni – telli paigaldustööd Remondifirmast