Reklaam sulgub sekundi pärast

KUIDAS jooga aitab sügiskuudel tervist tugevdada?

Mai-Liis Kivistik
Mai-Liis Kivistik — FOTO: Airi Leon

Sügis on aeg, mil loodus hakkab muutuma ning valmistuma ette talveks. Joogatreener Mai-Liis Kivistik ütleb, et see on aeg, mil saame keskenduda stabiilsusele ja tasakaalule. Jooga tasakaalupoosid aitavad meil end maandada ning ette valmistada talviseks vaikuseks. Sügis on ka suurepärane aeg mõelda sellele, mida me tahame oma elust välja jätta ning kerepöörded võivad aidata meil lasta lahti sellest, mis meid enam ei teeni.

Aastaajad mõjutavad meie sisemist olekut

Mai-Liis ütleb, et aastaajad võivad mõjutada joogapraktikat oluliselt, kuna need mõjutavad mitte ainult välist keskkonda, vaid ka meie sisemist olekut, energiataset ja üldist heaolu.

  • Talv on aeg, mil loodus puhkab ning meie saame sukelduda sügavamale enesevaatlusesse. See on aeg, mil võiksime oma praktikas keskenduda taastavatele poosidele ja Yin-joogale. Need võimaldavad meil pühenduda venitustele ning viibida poosides pikemat aega, aidates meil füüsiliselt ja vaimselt lõdvestuda. Talv on ka suurepärane aeg meditatsiooniks ja hingamisharjutusteks, mis aitavad meil rahuneda ning hoolitseda oma sisemise mina eest.
  • Kevad toob endaga kaasa uue elu ja värskendava energia. See on aeg, mil loodus ärkab talveunest ning see peegeldub ka meie sees. Kevad on seotud õhu elemendiga, mis toob kaasa kerguse ja avardumise tunde. Sellel perioodil võiksime oma praktikas keskenduda poosidele, mis avavad rindkere, õlgu ja puusasid. Südame avamise poosid aitavad vabastada emotsioone ning edendada uuenemist ja rõõmu.
  • Suvi toob endaga kaasa kuumuse ja rõõmu. See on aeg, mil päevad on pikemad ning energia tundub olevat piiritu. Sel perioodil võib meie praktika olla dünaamilisem ja energilisem. Vinyasa ja Power Yoga võivad olla suurepärased valikud, sest suvine energia annab võimaluse sügavamaks keskendumiseks ja intensiivsemaks liikumiseks. Tasakaalupoosid sobivad suve energiaga suurepäraselt kokku, aidates meil säilitada stabiilsust ja fookust.

Sügisel on pööramisest ja venitamisest palju kasu, et keha toetada

Eriti sügishooajal saab jooga olla väärtuslik vahend immuunsüsteemi toetamisel. Sügisel ju ilm muutub ja meie kehad võivad olla vastuvõtlikumad teatud terviseprobleemidele.

Jooga rõhutab teadvelolekut, sügavat hingamist ja lõdvestustehnikaid, mis aitavad stressi vähendada. Krooniline stress suudab edukalt immuunsüsteemi pärssida, muutes sind haiguste suhtes haavatavamaks. Joogat harjutades saad vähendada stressihormoone ja soodustada rahulikkust, mis toetab immuunsüsteemi funktsiooni.

Paljud joogaasendid hõlmavad õrnu pöördeid, venitusi ja kokkusurumisi, mis stimuleerivad lümfisüsteemi, aidates eemaldada kehast toksiine. Kui üleminek suvest sügisesse on käimas, võib harjutada poose, mis keskenduvad pööramisele ja venitamisele, et hoida lümfisüsteemi tervena ja toetada immuunfunktsiooni.

Mai-Liis lisab, et sügishooaeg on seotud muutuste ja üleminekutega. Tasakaalupoosid, nagu puupoos (Vrikshasana) ja kotkapoose (Garudasana), aitavad parandada stabiilsust ja koordinatsiooni. Need poosid soodustavad ka kontsentreerumist ja fookust, mis võib olla kasulik meele ja emotsionaalse tasakaalu säilitamisel aastaajaliste muutuste ajal.

„Jooga soodustab üleüldist meele-keha ühendust. Kui häälestud oma keha aistingutele, võid saada teadlikumaks igasugustest tasakaalutuse märkidest. See suurenenud teadlikkus võimaldab sul võtta proaktiivseid samme oma tervise ja immuunsüsteemi toetamiseks,“ toob ta välja veel kasutegureid.

Oluline on regulaarsus

Küsimuse peale, kui palju peaks joogat tegema, vastab Mai-Liis, et joogapraktika sagedus sõltub mitmetest teguritest, sealhulgas eesmärkidest, ajakavast, kogemustasemest ja füüsilisest seisundist.

Ta rõhutab, et regulaarsus on olulisem kui intensiivsus. On parem praktiseerida mõõdukalt mitu korda nädalas kui harva intensiivseid sessioone. Eesmärk on leida rutiin, mida suudad pikema aja vältel reaalselt järgida.

Kui oled joogas uus, on mõistlik alustada 2-3 sessiooniga nädalas. See võimaldab su kehal järk-järgult harjuda praktikaga ja vähendab ületreenimise riski. Kui sa muutud praktika suhtes mugavamaks, võid suurendada sagedust 3-5 korrani nädalas. See annab võimaluse teha edusamme painduvuse, jõu ja teadveloleku osas.

„Ideaalis võiks jõuda sinna, kus igapäevaselt on joogapraktika sinu rutiini osa. Siiski on äärmiselt oluline kuulata oma keha ja anda talle piisavalt puhkust, et vältida läbipõlemist või vigastusi,“ soovitab ta.

Millist joogat praktiseerida?

Joogat on erinevat stiili ja millist praktiseerida, sõltub inimese eesmärkidest. Mai-Liis soovitab mõelda, kas soovid suurendada painduvust, arendada jõudu, vähendada stressi või tugevdada vaimset heaolu? Eri stiilid pakuvad erinevaid eeliseid, seega teadmine oma eesmärkidest suunab sinu valikut. Igal stiilil on omad unikaalsed omadused, fookus ja intensiivsus.

„Osale erinevate stiilide tundides, et saada esmaseid kogemusi. Paljud stuudiod pakuvad proovitunde. See võimaldab sul tunda, kuidas iga stiil su kehas tundub ja milline räägib sinuga,“ pakub ta.

Pööra tähelepanu sellele, kuidas su keha reageerib erinevatele stiilidele. Kui tunned liigset koormust või ebamugavust, võib see viidata sellele, et stiil ei sobi sulle praegusel hetkel kõige paremini.

„Pea meeles, et pole ühte kindlat lähenemist, mis sobiks kõigile. Jooga on isiklik teekond ja stiil, mille valid, peaks sobima kokku sinu individuaalsete vajaduste ja eesmärkidega. Usalda oma intuitsiooni, ole avatud mõtlemisega ja ole valmis uurima erinevaid stiile, kuni leiad selle, mis sulle kõige rohkem kõnetab,“ ütleb Mai-Liis.

Oluline on poose õigesti teha, et vältida valet kehahoiakut ja isegi vigastusi

Kuigi joogat peetakse üldiselt turvaliseks ja kasulikuks enamikule inimestele, on joogatreeningutega seotud võimalikud riskid ja ohud, eriti kui neid tehakse valesti või piisava juhendamiseta.

Mai-Liis paneb südamele, et praktiseerimine ilma asjakohase juhendamiseta, kas kohapeal või usaldusväärse allika kaudu, võib viia pooside valesti sooritamiseni, mis võib kaasa tuua vigastusi. Algajad võiksid kindlasti kaaluda päristundides osalemist. Valesti treenimine võib tuua kaasa vale kehahoiaku, ülekoormuse või suisa viia lihas- ja sidemevigastusteni. Ebakorrektne praktiseerimine või oma keha piiride eiramine võib vigastuste riski suurendada. Soojendusharjutuste vahele jätmine suurendab lihaspingete ja vigastuste riski. Soojendamine valmistab sinu keha ette joogapooside füüsilisteks nõudmisteks.