NIPINURK: Kliiniline psühholoog selgitab, kust saavad alguse meie tunded

Oluline mõju on alateadlikel sisendustel Stahl toob välja, et sisenduse all mõistetakse psühholoogias sügavat veendumust, mis väljendab inimese suhtumist endasse või inimsuhetesse. Paljud sisendused tekivad esimestel eluaastatel lapse ja tema lähima usaldusisiku vahelise suhtluse käigus. Seesmine sisendus võib näiteks kõlada “Ma olen vastuvõetav!” või ka “Ma ei ole vastuvõetav!”. Ta tõdeb, et enamasti kinnistub meisse lapsepõlve ja edasise elu jooksul nii positiivseid kui ka negatiivseid sisendusi. Positiivsed sisendused, nagu näiteks “Ma olen vastuvõetav!”, tekkisid olukordades, mil tundsime end oma tähtsaima usaldusisiku poolt aktsepteeritu ja armastatuna. Need muudavad meid tugevamaks. Negatiivsed sisendused, nagu “Ma ei ole vastuvõetav”, tekkisid seevastu olukordades, mil tundsime end tõrjutu ja väljajäetuna. Need nõrgestavad meid. Päikeselaps ja varjulaps Stahl teeb vahet varjulapsel ja päikeselapsel. Ta selgitab, et varjulaps hõlmab meie negatiivseid sisendusi ja neist tulenevaid koormavaid tundeid, nagu kurbus, hirm, abitus või raev. Neist tulenevad nn kaitsestrateegiad, mis aitavad nende tunnetega toime tulla või neid üldse mitte tunda. Tüüpilised kaitsestrateegiad on näiteks tagasitõmbumine, harmooniaihalus, perfektsionism, agressiivsus, ka võimu- ja kontrollivajadus. Päikeselaps seevastu vastutab meie positiivsete mõjutuste ja heade tunnete eest. Tema on rõõmus laps: spontaanne, seiklusjanune, uudishimulik, ennastunustav, vitaalne, tegus ja elurõõmus. Päikeselaps vastab meie rikkumata enesehinnangu osale. “Ka inimestel, kes kannavad lapsepõlvest kaasas väga ränka koormat, on isiksuse terve pool olemas. Nende eluski on olukordi, mil nad ei reageeri üle ning suudavad olla rõõmsad, uudishimulikud ja vallatud – mil tuleb esile nende päikeselaps. Sellest hoolimata tuleb raske lapsepõlvega inimestel päikeselaps üsna harva nähtavale,” sõnab Stahl .     Varjulapse osa meie psüühikas tekitab meile alatasa probleeme. Stahl selgitab, et eeskätt sellepärast, et see on alateadlik ja jääb peegeldamata.