Reklaam sulgub sekundi pärast

Liitu meelelahutusklubiga

VIDEO! Pinged kehas? 2 lihtsat harjutust, mis stimuleerivad turjapiirkonda

Priit Kõrve
Priit Kõrve — FOTO: Karen Härms

Füsio- ja manuaalterapeut Priit Kõrve tõdeb, et kuna tänapäeval on istuvat asendit väga palju, siis kuhjub kehasse ka probleeme. Ta jagab kahte lihtsat harjutust, mis stimuleerivad turjapiirkonda ning lisaks selgitab, miks on oluline, et lihased omavahel tasakaalus oleksid.

Kõrve lausub, et kui tööd tehakse kontorilaua taga, siis võiks kasutuses olla näiteks tõstetav laud - tund aega tehakse tööd istudes, tund aega seistes ning vahepeal peaks ka 5-10 minutit keha liigutama. Viimane aitab verevarustuse käima panna, mis töö tegemise ajal vajaka on jäänud. Istuva töö tegemisel tekib palju probleeme ka alaseljaga. See tuleneb Kõrve sõnul sellest, et seistes toetub osa keharaskust ka jalgadele, istudes jääb kogu koormus aga alaselga. "Kui päevad läbi istutakse ja eriti kõveralt, siis kipub tekkima sõlmkohtades probleeme. Kontoritööga seoses on murekohtadeks ka kael, turi ning kindlasti rindkere piirkond. Seda seetõttu, et rindkere piirkond on küürus asendi tõttu kokkusurutud," selgitab ta ja lisab, et kuna sellisel juhul on keha tihti vales asendis, seda nii tööl kui ka kodus nutiseadmes olles, siis peaks sellele asendile võimalikult palju vastutööd tegema.

Harjutused, mis aitavad stimuleerida turjapiirkonda

HARJUTUS 1:

  • Võta kummilint.
  • Õlgade kõrguselt tõmba abalihased selja peal kokku, viies käsi üksteisest eemale.

HARJUTUS 2:

  • Tõsta kummilint pea kohale.
  • Käsi kaela taha viies ning üksteisest eemale lükates lükka abaluid seljataga kokku.

"Mõlemad harjutused on mõeldud turjapiirkonna stimuleerimiseks, lihased lähevad paremini toonusesse ja aitavad keha sirgemalt hoida," sõnab Kõrve.

Miks on oluline, et lihased omavahel tasakaalus oleksid?

Kõrve toob välja, et oluline pole mitte keha üldine lihasmass, vaid lihaste omavaheline tasakaal. Kui meil on näiteks parem biitseps suurem kui vasak, siis keha on koheselt tasakaalust väljas. "Mingi erinevus on meie kehal aga kõigil ning kui see jääb mõistlikkuse piiridesse, siis tuleb keha sellega ka toime," sõnab ta ja selgitab, et mida suurem on inimesel näiteks "õllekõht", seda tugevamad peavad olema ka kõhulihased, sest need toestavad alaselga seestpoolt. Mida suurem on kõht, seda rohkem sikutab ta alaselga ettepoole. Kui aga kõhulihased on väga head ja seljalihased nõrgad, siis ka see pole Kõrve sõnul hea variant. Kehal peab olema tasakaal.

"Veel üks näide on see, kui naine kannab last koguaeg ühe puusa peal. Kui laps lõpuks sülest ära pannakse, on endiselt üks puus kõrgemal kuna keha on tasakaalust väljas. Lisaks pole see hea ka lapsele, kuna laps on pidevalt ühele poole viltu," lausub ta.

Kõrve tõdeb, et sundasendeid on meie elus väga palju ja nende lahendamisel tuleks leida mõistlikke lahendusi. Näiteks on ujumine liikumise puhul väga hea variant, sest seal on sirutused ja vastupidised asendid, mida igapäevaselt kasutame.

3 head mõtet Priit Kõrvelt:

  • "Kui ma ei ole laisk ja teen oma harjutusi, siis üldiselt saan ka ise enda keha kontrolli all hoida. Oluline on iseendaga tegelemine. Kui keegi ütleb, et ta ei leia endale 5-6 minutit, siis ta valetab," sõnab Kõrve.
  • "Lihtne filosoofia rääkides armastusest... Nii egoistlik, kui see ka ei oleks, siis armasta esiteks iseennast, siis enda lähedasi, sugulasi, linna, küla, riiki. Kui sa iseennast ei armasta ega hoolda, siis mida on sul oma lähedastele pakkuda? Esimene tasand oled sina ise ja siis sinu lähedased - sellisel juhul on sul neile palju rohkem pakkuda," toob ta välja teise hea mõtte.
  • Kõrve tõdeb, et sügisel ja kevadel oleks hea oma kehaga kontrollis või konsultatsioonis käia. Seda seetõttu, et sügisel ja kevadel toimub väga suur liikumisharjumuste muutus. "Piltlikult öeldes jookseme sügisel koopasse ja kevadel koopast välja. Koobas ega sellest väljatulek pole halb, aga just liikumisharjumuste muutuse tulemusel kipuvad nõrgad kohad järgi andma," lausub ta.

Loe lisaks

Sisuturundus